Wimberg “Liivlased”

liivlastest
ei teadnud ma midagi
peale selle et 13. sajandil
oli neil vanem Kaupo
ja Loorits kirjutas viieosalise
monograafia nende usundist
ja tänaseks on neid
vaid mõni alles jäänud

see oli kõikk mida
teadsin liivlastest

8. juulil 2011 kohtasin
Lilli külas Läti piiri ääres
liivlast Valtsi kes oli tore mees
sõittis moottorrattaga kohale
õhtul rääkkis sauna ees Zenta Ergle
jutustusest “Meie õue lapsed”
järgmisel hommikul said kõikk temalt
liivlaste kohta palju teada

Liivi lahe rannajoon
on nüüdsest kõnekam

aitäh Valts!
teadmine on jõud!

Kogust “Just praegu” (2021)
leidis Tiina Tarik

Wimberg “Lühidalt ebaõiglusest”

Maailm on täis ebaõiglust.

Tubli mees peab minema kohtusse ennast kaitsma.
Ettekandja lihtsalt ei toogu kahte eurot tagasi.
Nolgid rebisid keset linna vanalt naiselt koti ja kadusid.

Maailm on täis ebaõiglust.

Üks rügab ja rabab, aga ikka on kuu lõpus kontol null.
Teine istub ja naeratab, istub ja naeratab — ja papp jookseb.
Jõmmi väljendusviisiga mees tööttab riigifirma juhatajana.

Maailm on täis ebaõiglust.
Maailm on täis kohutavat ebaõiglust, vaatta ükskõikk kuhu.

Mida saan mina teha?

Mida saan mina teha?

Ega ma ei saagi reaalselt mitte midagi teha.

Lähen võtan hotelli administraattorilt kohvi, 1 euro tass,
seda saan reaalselt teha.
Ainult seda saan mina teha.

Kui kõrvale jätta see, et sisimas mõistan kõikk teravalt hukka.

Kogust “Just praegu” (2021)
leidis Tiina Tarik

Wimberg “Kodu”

Lapsed eemal rahulikult
oma asju ajasid,
vanemate närvid puhkust
said – nad ammu vajasid.

Aga kaugele ei jõuttud
kohvilauajutuga,
sest et juba õue täittis
keegi hirmsa nutuga.

Püha taevas, mis on lahti –
see nüüd küll ei tõotta head!
“Jan lõi mulle vastu põske!”
hoidis Kati käega pead.

“Aga tema juustest kiskus!”
Jan entt oli õigust täis.
“Pagan võtku!” ütles isa,
vihasena lausa näis.

“Miks normaalselt olla teie
kohe kuidagi ei või?
Miks on ikka kisa lahti?
Mis teil nüüd siis sisse lõi?”

“Mängisime kodu!” nuutsas
Kati, märg kui kastekann.
“Ja siis mina olin emme,
aga issi oli Jan.”

 

Kodo

Võro kiilde ümbre pannu Contra

Latseq iimäl tassakeste
ummi asju aieva,
vanembite närviq puhkust
ummetigi saieva.

A no vaevalt juvva jõuti
edimäne kohvitsilk,
joba koskil kiäki rüükse
nigu kassi küüdsin tsirk.

Pühha taivas, miä nüüt valla –
sjoo ei lupa kuiki hääd!
“Jan lei minnu vasta põske!”
hoitse Kati käega pääd.

“A tä minnu hiussist kisse!”
Jan iks umma õigust ai.
“Pakan võtass!” ütel esä,
peris vihatsõs tä sai.

“Tii küll kõrralikult ollaq
õkvalt sukugi saa-ei?
Käü üts tapõlus päiv otsa!
Määne parm teid jäl´ki sei?”

“Mängsemi jo koto!” nuudsas
Kati, likõ ku iiskann.
“Ma sääl mängun olli emme,
a no issi – tuu oll Jan.”

Ilmunud kogus “Hõõguvad read” (2011)
Leidis Ülli Tõnissoo

Wimberg “Maanteede eesti keel”

kristjanjaagulikel motiividel
etlemiseks koolidele emakeelepäevaks

                     (esitades vaadata nõudliku pilguga
                     otsa oma emakeeleõpetajale
                      ja topeltklusiivid välja hääldada)

päris eesti keel
ei ole kooliõpikus
ei ole sõnaraamatus

ei ole

päris eesti keel on see
mida räägivad inimesed
keda kohtad maanteel
kui sõidad ühest Eesti otsast teise
ja kolmandast neljandasse
ja nii edasi

külamees poe ees
räägib päris eesti keelt
mida kuuldes tahaks
riided seljas lõhki rebida
minna tagasi metsa
otsida üles lihtne elu

mida kuuldes heldid
nii et süda läheb kuumaks
nii et lihtsalt kukud töinama

just see on see keel
mida mõistad sama hästi
kui hingamist

millega oled üles kasvanud
milles ütled
kui hing saab täis

päris eesti keelt
räägib see tüdruk
kes poe eest
sõbrannale hüüab:
pidu-uu!

päris eesti keelt
räägib see ettekandja
kes juhatab
kuidas pääseb ujumiskohta

päris eesti keelt räägib isegi see saattejuht
tütarlaps
kelle hääl kõlab tuhandetes autodes
tuhandetes konttorites ja poodides
üle kogu vabariigi

ta räägib:
mulle-äää
väga meeldib-äää
Eestis-äää reisida-äää
ja see
võtku kas või kurat
on päris eesti keel
kole ja kesine
aga päris

päris eesti keeles
see mees
kes kopsis uksepiida kallal
juhatas mulle
kuidas pääseda suure teeni

päris eesti keeles
rääkkis see vana Muhu naine
kes istus verandal
ja kurttis: ei soa ega soa!

päris eesti keeles
see plätudega naine
mulle ütles
et just tema hobused
söövad seal laiul

sina
kes sa armastad
vaid sõnaraamatu keelt
oled minu jaoks
võõra rahva liige

mina
sinu keelt ei mõista
ega hakkagi mõistma

sa elad kaugel
klambriroostekõrbes
reeglitega vaktsineeritud
ja päris keel kostab
sinuni vaid hirmutava
kõmana

– – –
– – –

aga teile
noored ajakirjanikud
eriti onlaini-toimetajad
ütlen
et kui kirjutate ‘boikott’ asemel ‘poikott’
siis jätate endast lihtsalt
mulje kui lollist

Ilmunud kogus “Wabastatud wärsid” (2010)
Leidis Reet Auksmann

Wimbergi pilt on pärit siit.

Wimberg “Mäss!”

protestiks selle vastu
et kõikk kirjutavad
kirjutavad kirjutavad
aga keegi lugeda ei viitsi
taha oska suuda
lugemisoskus on mandunud
kirjutamine devalveerunud
nii lihtne on kirjutada
aga lugeda – raske!
nii kirjutas Märt Väljataga
nii kõneles Jan Kaus
nüüd mässa, luuletaja!
nagu su kohus on
anna oma väike nirakas panus
lugemisoskuse restauratsiooni

täna öösel ei kirjuta
mina enam ühtki luuletust

hakkan lugema neid
mis ma juba kirjutanud olen

mäss!


Ilmunud kogus “Wabastatud wärsid” (2010)
Leidis Tiina Tarik