Villem Grünthal-Ridala “Põllu veerul”

Põllu nõlval rohu haljus,
Tulilille helkjas kuld,
Kasteheinad, õite paljus,
Rohu hõng ja lõhnav muld.

Eemal meri sines särav,
Laine läik ja hõbe helk,
Ülal kõrge taeva värav,
Kumm nii ülev, sinitelk.

Lõo laul nii rõõmus hele
Lapse valge pää pääl,
Taevas kõrge üle selle,
Kuld nii selge, kevadhääl.

Lapse süda hele, väike,
Vaba nagu linnu lend,
Selles meres kuldne päike,
Mina väike, väike vend.

Laul nii hell kui taeva värav
Helgib kõrgel üleval,
Maailm ümber kuldne, särav,
Rõõm nii suur on üll ja all.

Kogust “Tuules ja tormis” (1927)
leidis Aasa Sulg

Villem Grünthal-Ridala “Kevade tunne”

Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.

Taevas sätendab, särab ja selgub
õilmetes, aasade kohal,
õitsval, lõhnaval luhal
tundmatut puhmastes huljub ja pelgub.

Midagi helendab, helgib ja tuikab
kaugete kinkude takka,
kaugete metsade takka
midagi kutsub ja hüüab ja huikab.

Südames midagi salaja tärkab,
paisuvat, vallale püüdvat,
midagi õrnasti hüüdvat
hellana hinge helama ärkab.

villemgrünthalridala

raamatust “Aastaajad eesti luules”
leidis Laili Jõgiaas

Villem Grünthal-Ridala pilt on pärit siit.