Kalle Kurg “Ema”

Sina tunned mu elu ja hinge.
Sina tunned mu rändude ringe.
Sina aimad mus võsunud vaevu,
ajatut ahastust, ängi ja raevu.

Sinul olen ikka veel süles,
kuigi sa ise lendlesid üles.
Lendlesid nagu õrnuke vari,
kaasa mis maa pealt liigset ei tari.

Lendlesid üles. Maha jäid sinust,
ema, su mälestused, mis minust.
Sinu unistus sirguvast pojast,
mereks kes kasvab tasasest ojast.

Üles kaasa võtsid sa ainult
meelespealille rohu seest vainult,
kus te minu kord päästsite vaevast
ilmale, vaadates sinavat taevast.

1987

kallekurg

 

 

 

 

Ilmunud tekstikogus “Pimeduse värvid” (1999).
Leidis Krõõt Kaljusto-Munck

Advertisements