Kalle Kurg “Eesti eitus”

Ei mitte.
Ei miski, ei keski, ei midagi.
Ei asja ees ega teist taga, ei kuiva ega märga,
ei nägu ega tegu, ei otsa ega aru,
ei maad ega ilma, ei otsa ega äärt,
ei saba ega sarve, ei tuult ega tossu,
ja üldse mitte mingisugust kõssugi!
Ei taha, ei soovi, ei ütle, ei mõtle.
Ei mõtle hästi.
Ei mõtle halvasti.
Ei tee hellasti.
Ei tee hullusti.
Ei eita ühtegi, ei eita ühtigi,
ei puutu sõnagagi mitte,
ei räägi ühte keeltki,
ei kannata teise varjugi,
päevavalgusest rääkimata.
Jah!

Kogumikust “Eesti tunne” (2018)
leidis Tiina Tarik

Kalle Kurg “Ema”

Sina tunned mu elu ja hinge.
Sina tunned mu rändude ringe.
Sina aimad mus võsunud vaevu,
ajatut ahastust, ängi ja raevu.

Sinul olen ikka veel süles,
kuigi sa ise lendlesid üles.
Lendlesid nagu õrnuke vari,
kaasa mis maa pealt liigset ei tari.

Lendlesid üles. Maha jäid sinust,
ema, su mälestused, mis minust.
Sinu unistus sirguvast pojast,
mereks kes kasvab tasasest ojast.

Üles kaasa võtsid sa ainult
meelespealille rohu seest vainult,
kus te minu kord päästsite vaevast
ilmale, vaadates sinavat taevast.

1987

kallekurg

 

 

 

 

Ilmunud tekstikogus “Pimeduse värvid” (1999).
Leidis Krõõt Kaljusto-Munck