meie maad on üsna soised. meie härjad
jäärapäised. meie naised mitme väega. meie
mehed kuldse käega.
meie maad on rabedad. meie naabrid kadedad
meie loomad usinad. armastame sosinal
kusagilt voolas siia me veri, silmapiiri
loksuv läänemeri
sirutas juured ja jätked, jõi neid jõgesid
ja järvi
värvis maastike koduvärvi
kasvatas endast hiied ja loopealsed
kandis samblamantlid ja rahnud
pärast tõrva, tuhka, tuld
pussnugadest põimit’ pilvi
ja kõigest hoolimata
pole me lahkunud
kogust “Verihaljas” (2021)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 