Kui hea on olla
üksi oma mõtetega…
Ei taha kuulda
sõnu, mida väänata võib,
väänata nii ja naa.
On olla nii hea
üksi oma mõtetega,
mõtetega,
mis kinnitust leidnud
on suures Rollandis,
Londonis ja Galsworthis.
Ja see vihm,
vihm seal akende taga!
Kui hea,
et ta puhtaks pesen
kõik teed ja rajad,
ära uhub
talvise kõntsa,
elule äratab
noore kevade.
Kui hea
on olla üksi
oma mõtetega,
vaikivate kaaslastega.
Kogust “Püha muld” (2009)
leidis Helle Kaarli
Luuleleid 