Portugali sõnad väänlevad
sukelduvad tunneleisse kus
õhk näib lõppevat pimedad
seinad suruvad neid kokku Aga
siis vupsatab äkki Lissaboni
seitsmest kurgust ühekorraga välja
tilluke kollane rõõmus tramm
sada tõsist silma aknais
(Just nüüd veeres mu väike
vana ema kodus voodi alla Öö
miks sa kinni ei kleebi mu lauge?)
Fado tähendab saatust: O muundub
U-ks mis pea alaspidi alla
hämarusse ripub Põhja aga ei olegi –
põhjast kostab hoopis Sibeliuse kurba
valssi Fado’s ei lõpe kogu kurbus
Todo’sse ei mahu ära kogu
kõiksus Enne viiendat keisririiki
oli kuues Sealgi elas ja luuletas
Fernando Pessoa
aga tema nimi oli hoopis João Areia
maakeeli Juhan Liiv
Kogust “Eesti eleegia ja teisi luuletusi” (2014)
leidis Eve Pormeister