oli tüdruk,
kes rääkis kitarrikeeli
ja poiss, kelle hing nuttis
tüdruku kirjuks loetud silmade pärast
maailma pärast, mis hargnes
meeldima hakanud sõnadest
sõrmedega puudutavad nad reaalsust
ja vahel huultega absurdi
ning kokkusattumused ja -saamised juhivad neid läheduseni
liig vähe ruumi on siin toas
see paneb avastama sisekosmost
ning süüdistavad teist enda pahedes
kas nad mõtlevad maailma teiseks?
Unistavad unustamisest?
Ilmunud raamatus “Lööklaused murravad metsi” (2006)
Leidis Elle Kasemets
Luuleleid 