Aleksander Suuman “*** Päike kõrges kaares…”

Päike kõrges kaares üle kase
käib ja käes on kena märtsikuu.
Kase all on minu eluase.
Olen õnnelik ja kärsitu.

Pingule on tõmbunud mu keha.
Täis ta on tont teab mis ollusi.
Võimatu on tarka tegu teha.
Välja mõtlen aina lollusi.

Kõike teen, mis aga torkab pähe,
kergel käel ja kindla võttega.
Kole ka, kui ükskord ilmast lähen
üheainsa kinnismõttega.

Mingit rada endale ei seagi.
Milleks käia! Meeldivam on lend.
Naljakas, et ise ma ei peagi
tühikargajate kilda end.

Päike kõrges kaares üle kase
käib ja käes on kena märtsikuu.
Kase all on minu eluase.
Olen õnnelik ja kärsitu.

suumankaunis

Kogust “Kaunis on kummaline” (1988)
leidis Virve Eomäe

Advertisements

Aleksander Suuman “*** Ei ole õige öelda, et inimesed…”

Ei ole õige öelda, et inimesed
tulevad ja lähevad.
On inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõpmatu liginemine.
On inimesi,
kes lähevad
külmas ja rõskes õhtus.
Nad lähevad
ja lähevad
ja nende ümber
võbised varjud
ja minek on lõpmatu eemaldumine.

suumankaunis

Kogust “Oh seda inimest” (1963), kordustrükina ilmunud ka kogus “Kaunis on kummaline” (1988)
leidis Hele-Kaja Mäesepp

Aleksander Suuman “*** Üle mu õue…”

Üle mu õue
sammuvad päevad
pikas reas.
Nad tulevad kusagilt
hommiku kandist,
toredate nägudega
noored matkamehed,
ja lähevad õhtute poole.
Kuni silmapiirini
on näha
nende vaarudes
hallimaks muutuvaid selgi.
Mõned neist
vaatavad tagasi
nagu kutsudes kaasa
või kippudes tagasi.
Kuid hommiku poolt
tulevad,
päikesekettad õlal,
uued ja uued
toredate nägudega päevad
üle mu õue.

 

Raamatust “Kaunis on kummaline” (1988)
Leidis Auli Käsik

Aleksander Suuman “***Mäletan täpselt”

Mäletan täpselt.
Mäletan isegi, mis nipiga
jätsin meelde.

Märkasin, et kastehein,
minu silmad ja ema põlved
olid maast ühekõrgusel.

Ema hoidis mul kõvasti
käest kinni.

Mõtlesin, (olen korduvalt mõelnud,
kuidas võisin ma küll
siis nii mõelda?):

Jälle lapsepõlv käes.
Jälle õpetatakse jooksma.
Ei ka midagi uut.

suumannofretetegametsas      suumantondihobu     Ilmunud kogudes “Nofretetega metsas” (1986), “Kaunis on kummaline” (1988) ja “Tondihobu tõugud vetikatega” (2002)
Leidis Tiina Sulg