Asko Künnap “Ei oska lühemalt”

Sa ütled:
Sul on kiskja kõnnak,
kuitahes alandlik 
sa näida ei ürita.

Ma ütlen:
koidul algab rännak,
ristlaine, palavik,
kuidas ka ei ürita.

Sa ütled:
Sa muigad magades,
unes kaugeis mais,
saared tormist palmitud.

Ma ütlen:
vetes võltsilt vagades,
Vahemere sadamais,
lepingud on sõlmitud.

Sa ütled:
Sul on kiskja vaade,
puhtad küünealused
seda rõhutavad.

Ma ütlen:
saatjalt algab saade:
sildunud on alused,
merilõvid kõhutavad.

Ja ütlen ühtlasi,
seekord kuuldavalt:
Ti Amo — ei oska lühemalt.
Mina ei oska lühemalt.

Kogust “Kuuskümmend kuus luuletust kahekümne kahele tüdrukule” (2021)
leidis Tiina Sulg

Asko Künnap “Siinsed kivid on kauamängiv”

Sein salvestab,
talletub kõik.
Räni su arvutis, piilareis paas,
külglöövikahekäetellistes,
sumeri saviplaatide pärijais.
Selge, et siin kummitab,
kolmelöövilised gooti stuudios,
kus öösiti kiht-kihilt
kooruvad seintelt
pildid ja vaimud.
Ja ilma 3D prillita
saab vaadata,
kel julgust ja silma, 
katkeid kolmest katkust,
põlenguist ja pulmist,
hiirte hallist missast,
ronga armulauast,
inimmõõtu porikärbse
all-linna isandaks 
kroonimisest.
Siinsed kivid
on kauamängiv,
sein salvestab,
talletub kõik.

Kogust “Keravälk koputab tulles” (2019)
leidis Tiina Sulg

Asko Künnap “Anna harjumiseks aega”

Ära räägi mulle õnnest,
ta valemeist, võrkudest.
Õnn ei ole minu Jumal —
Annelinnas, kus üles kasvasin,
harva juttu tast tehti.
Meil olid seal teised mängud.

Ära räägi mulle õnnest,
mõistest, uudissõnast
säbruliste servadega —
hambapasta läheb tagasi
tuubi nagu uss oma urgu.
Viksiga valgendan pesu ja lae.

Ära räägi mulle õnnest,
olen selleks liiga pikalt
reisinud maid ja merd ja päid — 
nõnda hea on olla noor
kevadel, olgugi oktoobris.
Anna harjumiseks aega.

Kogust “Minu riik” (2021)
leidis Tiina Sulg

Asko Künnap “Lilledest”

Mu lemmiklill
on agoonia.
Ja sinul…
filharmoonia.
Koos põletame
selle linna
tuhaks talla alla,
et oleks, kuhu
ketsijälgi jätta.
Oot…
Lille kohalt liialdasin –
siiski iroonia
lumivalge liilia.

Kogust “Minu riik” (2021)
leidis Tiina Sulg

Asko Künnap “*** siiski saabun…”

siiski saabun
olgu minu nimi
seekord sügis

Ilmunud kogus “Mardikate määraja” (2011)
Leidis Tiina Sulg

Asko Künnap “Taga Paganamaa”

Paganamaa tagant algavad metsad,
puit järjest tihedam, tüvi on tüves.
Lätimaad pole ju, kuhu ta mahukski.

           Hei, kõrtsmik küürakas, kõrtsmik helehall,
           sööda mu sõbrad ja jooda mu auto!

Koiva on jõgi, kus Külmjalg kõnnib
juustest rippsillal, lotopilet käes.
Temalt saan numbri ja helistan sulle.

           Hei, kõrtsmik kulupea, kõrtsmik kaval,
           mustjuurt mügridele, õlut ja mürri!

Hull hell ilm ja rahe rändab põhja,
siit otsin midagi, keda mul pole.
Kedagi kuskil, kus miski ei loe.

          Hei, kõrtsmik kuulaja, kõrtsmik vaikiv,
         sega sookailudki jooki, mingu meist meel!

Ilmunud kogus “Kõige ilusam sõda” (2004)
Leidis Tiina Sulg