Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, –
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!
Leidis Tamara Kozõreva
Pilt on pärit siit.
Mida sa arvad lumest ja linnast?
Vareste malevast kaskede ladvus?
Hakkide parvest, mis äkitselt kadus?
Milline külmakraad küsib sult kinnast?
Ära sa vastagi minule mitte.
Mõtle sellest nii – enese ette!
Ilmunud Hando Runnel kogus “Tähed tahavad sõnaks” (2011)
Leidis Elle Kasemets
Ütles mu naine:
– Kui sa ei armasta iseennast,
ega maailma, milles tatsad,
ära kirjuta luuletusi,
jumala pärast, ära kirjuta!
Miks mõlgutad neid
mõttetuid sõnu veel
nii-ütelda luuleks?
Kelle jaoks, mille pärast
poetad tubakapuru taskutest
tänu ootava ilmega
tühjale teele?
Armasta ennast
ivake rohkem või vähem,
siis mõistan vähemalt mina
uskuda sind uuesti,
armas!
Ilmunud kogus “Ütles mu naine” (2010)
Leidis Ülli Tõnissoo
Luulet Sinu süles
hardunult
mul soov on kuulda
alati, kui kurb
või rõõmus olen ma.
Tuleb keegi,
lausub oma laule,
valusaid ning helli,
sinu süles
kuulata neid tahan,
kodumaa.
Jah, kui tuleb keegi,
kes on tundnud tulla,
kui ta tuleb,
aga vahel vaikust peab;
ära anu teda iial,
ära sunni,
kel on laulud laulda,
ise teab.
Ilmunud H. Runneli kogus “Laulud tüdrukuga” (1967)
Leidis Kaja Kaldmaa
