Kell näitab kinganumbreid,
kalender kevadkuud,
näe, lehed külge võtnud
on kojanaise luud,
need väga vanad kondid,
see nina nohutav,
see kõik on liiga ilus
ja kaunis kohutav,
kui elav inimene
on hiirekõrva läind,
kui õitsevad ta õlad,
ta luud on lehte läind,
siis tuleb võtta vikat,
see ära luisata
ja üle lagendike
kui tiiger tuisata.
kogust “Kodu-käija” (1978)
leidis Ago Pärtelpoeg
See oli tüdruku süda,
mis tuksus tasakesi,
kui sulama hakkasid hanged
ja lume all voolas vesi.
Need olid tüdruku paled,
mis kumasid tasakesi,
kui pikki juukseid ta kammis
ja lumeveega pesi.
Need olid tüdruku rinnad,
mis tärkasid tasakesi,
kui mustade metsade tagant
üks hääl hõikas tasakesi.
Kogumikust “Aastaajad eesti luules”
leidis Laili Jõgiaas
Me elu on pikk,
meil teha on palju,
me jõuame teha
veel kõiksugu nalju!
Kogust “Tuul tantsib Toome okstes” (2016)
leidis Tiina Tarik
Spordis on v i s k e d,
kisajad, kilked;
Elus on h e i t e d,
pisarad, pilked.
Kogust “Tuul tantsib Toome okstes” (2016)
leidis Tiina Tarik
Juba aastaid ei ole sa
minuga rääkinud. Miks?
Oled sa surnud?
Või mina?
Kogust “Tuul tantsib Toome okstes” (2016)
leidis Tiina Tarik
Kes lollidega vaidleb,
on ise sama loll,
kes tarkadega vaidleb,
on veelgi lollim loll,
seepärast annab alla,
kes kõige vähem loll
ja selle pärast võitjaks
jääb kõige lollim loll.
Kogust “Oli kevad, oli suvi” (1992)
leidis Ago Pärtelpoeg
Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, –
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!
Leidis Tamara Kozõreva
Pilt on pärit siit.
Mida sa arvad lumest ja linnast?
Vareste malevast kaskede ladvus?
Hakkide parvest, mis äkitselt kadus?
Milline külmakraad küsib sult kinnast?
Ära sa vastagi minule mitte.
Mõtle sellest nii – enese ette!
Ilmunud Hando Runnel kogus “Tähed tahavad sõnaks” (2011)
Leidis Elle Kasemets
Ütles mu naine:
– Kui sa ei armasta iseennast,
ega maailma, milles tatsad,
ära kirjuta luuletusi,
jumala pärast, ära kirjuta!
Miks mõlgutad neid
mõttetuid sõnu veel
nii-ütelda luuleks?
Kelle jaoks, mille pärast
poetad tubakapuru taskutest
tänu ootava ilmega
tühjale teele?
Armasta ennast
ivake rohkem või vähem,
siis mõistan vähemalt mina
uskuda sind uuesti,
armas!
Ilmunud kogus “Ütles mu naine” (2010)
Leidis Ülli Tõnissoo
Luulet Sinu süles
hardunult
mul soov on kuulda
alati, kui kurb
või rõõmus olen ma.
Tuleb keegi,
lausub oma laule,
valusaid ning helli,
sinu süles
kuulata neid tahan,
kodumaa.
Jah, kui tuleb keegi,
kes on tundnud tulla,
kui ta tuleb,
aga vahel vaikust peab;
ära anu teda iial,
ära sunni,
kel on laulud laulda,
ise teab.
Ilmunud H. Runneli kogus “Laulud tüdrukuga” (1967)
Leidis Kaja Kaldmaa
