Knut Ødegård “Sügavale alla”

Olen vaadanud sügavusse, kuidas
ookean pimeneb, põhjatult,
mulle tundub. Põhjatult,

peaks midagi ette võtma, mulle tundub,
kuid olen sisse ja sügavikku tõmmatud
sellelt naftaplatvormilt.

Nad ütlevad, et vajan abi.
Helikopter tuleb
Mandri-Norrast, nad panevad mu
kanderaamile ja tasssivad mu
kopterisse.

Kuid mina olen vaadanud sügavikku, sinna
ma lähengi, sinna me lähmegi, mõtlen ma,
ja ma kargan kanderaamilt üles
siin, selles helikopteris, mis hõljub
ookeani sügavuste kohal, 600 meetrit

nad ütlevad, merepinna kohal
ja ma rebin ukse lahti
ja sukeldun, pea ees, välja,
pöörlen õhus
meresügavuste poole, põhjatult.

Kogust “Olin imiku nutt varisenud keldris” (2018), norra keelest tõlkinud Øyvind Rangøy
Leidis Eve Pormeister

Knut Ødegård “Vanapaar jalutamas”

Meie, vanapaar
jalutamas, mina
kepiga. Sa ütled, tunned, kuidas
päike soojendab, Knut. On ju alles
suvi, vaata kui kollaselt helendab
tulikas kraavis.
Ja jõuame siis
lasteta mänguväljaku juurde

ja siis võtad tütarlapse kuju, sa
istud kiigele ja kiigud üles
taeva poole, üles ja alla, põhjatusse,
ja üles taevasse, veelkord üles,

ja alla, üles, alla ja üles alla,
ent siis jääb seisma vaikselt
see kiik: sa enam ei lükka
jalaga hoogu
vaid lased sel vaikselt rahuneda,

värised veidi
Istume,
ütlen ma, veidiks siia, pingile
meie kaks.
Mu pea käib ringi,
ütled sa, enam ei kannata seda.
Tule, ma ütlen ja võtan su,
väikese tüdruku, käest kinni, otsin tuge,
kepp teises käes.

Veidi kumaras naasime koju
sellelt pühapäevaselt jalutuskäigult. Sina
ja mina. Ja silitan
vaikselt su juukseid
mis just lehvisid läbi
universumi avaruste: Sina, kes olid äsja pisike tüdruk
kiigel.

Kogust “Olin imiku nutt varisenud keldris” (2018), norra keelest tõlkinud Øyvind Rangøy
Leidis Eve Pormeister

Knut Ødegård “Võib-olla”

Märkamatust kaarest
võib piisata –
Sa vaatad peeglisse ja näed
võõrast sind vaatamas
peegli sügavusest. Võib-olla
ta naerab su üle, kuigi sina
vaatad talle jäigalt silma. Võib-olla
sa tahad teda puudutada ja näed,
et temagi tahab puudutada sind
oma kuivetunud
kätega. Võib-olla
lööd sa peegli
kildudeks.

Kogust “Olin imiku nutt varisenud keldris” (2018), norra keelest tõlkinud Øyvind Rangøy
Leidis Eve Pormeister