Päikese kustuval säral
seisavad kahekesi nad.
Avatud kiirtel kuldvärav –
kaugusse vaatavad.
Aeglaselt tõusevad üles
roosakad suitsude read.
Aknad kui põleksid tules,
puudelgi punased pead.
Hõõguvad lumised majad,
läigivad jäätanud veed.
Sulavad taeva-maa rajad,
kaovad kauguste teed.
Kogust ”Päev on aja aken” (2009)
Birgit Aljaste
Luuleleid 