pruunid määrdund uksepiidad
ammu murenenud värv
vettind küttepuude riidad
pettund hing ja krussis närv
agul & agul & agul
pööningutubade rõskus
keldrikorruste hais
küünarnukini taskus
käed mulle meenub kuis mais
agul & agul & agul
süvenev külmatunne
süvenev rahanduskriis
sülgad tuhmunud lumme
pea on sul haige mis siis
agul & agul & agul
elutüdimus elab
iga päevaga sured
üha enam ja enam
koni hambus peas tuttavad mured
agul & agul & agul
aga vastu ööd hakkab sadama uut ja valget vattpehmet lund suutre helvestena langeb see sinu külmunud sisemusse ja sa mattud üleni selle lume sisse sa unustad kõik ära kõik tahmunud sisehoovid kusehaisu koridorides kodutud kassid haisvate prügikastide juurest unustad ära oma igavese pohmaka unustad ära oma katkikriibitud hinge unustad ära veel uued ja juba vanad armid oma kätel unustad ära sünge pilgu iseenda ja oma sõprade silmis oma leegi-paki ja pooliku õllepudeli unustad ära oma hämara ja kitsa pööningutoa haisva putka keset hoovi sa unustad kõik ära kõik unustad ära oma elu oma elu oma elu sa tunned et jumal on siiski olemas sa armastad neil hetkedel oma agulit oma kallist ja armsat räämas agulit agulit tema nukrameelsuses ja jõhkruses kogu tema räpasuses ja trööstituses armastad agulit mis on su sünnitanud kust oled sa tulnud sa juhuslike armuööde ootamatu tulemus ikka siit ikka siit agulist agulist agulist
Kogust “Ärge pange tähele” (1990)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 