Category Archives: eesti luule

Aleksandra A. T. “kandun ühelt peopesalt teisele”

Posted on by

kord kannab mind jõgi
alasti
läbi pehmete kivide
kaugemale

kord kannab mind tamm
luudeta
mööda saja-aastaseid puukoori
sügavamale
kord kannab mind västrik
kaaluta
keset nägudega pilvi
kõrgemale

kord võtan end ise sülle
üleni
ja viin end lõpuks sinna
kuhu jõudma pidin

igale poole

Kogust “See peab olema armastus” (2020)
leidis Tiina Sulg

Pilt on pärit siit.

Larissa Joonas “*** Varem või hiljem öeldakse sulle…”

Posted on by

Varem või hiljem öeldakse sulle et sa oled eikeegi
olgu peale
see võib olla isegi kompliment
kui sind on võrreldud kellegi suurega
tähendab see et sind on vähemasti võrreldud
ja sa lihtsalt ei kandnud võrdlust välja

pole midagi
me kõik oleme kellegi suhtes suured
mina olen palju teadlikum küberjulgeoleku asjus
kui kass Urmas kes istub mu põlvedel
kuid kui rääkida inimarmastusest
siis võrreldes kass Urmasega
olen ma vaieldamatult eikeegi.

Kogust “Arütmia või ööbikud” (2020, tõlkinud Aare Pilv)
leidis Tiina Tarik

Larissa Joonas “*** Mulle meeldis eelmine pesumasin…”

Posted on by

Mulle meeldis eelmine pesumasin
nüüd ei mäleta ma enam isegi kuidas ta välja nägi mis ta nimi oli
millised nupud või hoovad seal olid kuidas uks kinni käis
kuid ma olen kindel et kui teda veel kord näen siis tunnen ära
põgusalt puudutadeski saan aru et see on tema
tema sügaviku sooja hinguse lülitite soojuse järgi
tema liikumise järgi kui ta oma rasket tööd teeb
tänu tänu ja veel kord tänu
loodan et inimeste maailmas pole häbi olla
tänulik pesumasinale.

Kogust “Arütmia või ööbikud” (2020, tõlkinud Aare Pilv)
leidis Tiina Tarik

Rainer Rahasepp “Tõõsõl mäel mängitäs pilli”

Posted on by

Kavvõst kuulõ pillimängu,
pill kõlas tõõsõ perve pääl,
viil om varra minnä’ sängü,
jalga kaloska’ om säät.

Astu pillihelü suunah
müüdä kitsast pervetiid,
höste kõrvolõ om kuulda’
setokoori rõõmsat miilt.

Orost alla, orost üles
lää ma üle allika,
joudu tunnõ hinda küleh,
mäest tõisi üles avida.

Inemisi ütekaupa,
mõnõ’ mitmõkõisi kuuh
läävä’ sinnä’, sääl koh lauldas,
makki’ lää, om õdak nuur.

Üte tutva maja man
talo ussõ’ omma’ valla,
sääl, koh külä savvusann,
ma ummi jalgu sinnä’ kanna.

Moro pääl käu kõva kirmask,
pillimiis lask sõrmil kävvu’,
tulnu’ höste tundva hinnäst,
om kõvva tunda seto avvu.

Kogust “Umah keeleh” (2021)
leidis Tiina Sulg

Ernst Enno “Inimene”

Posted on by

Üks õnnis minek kujunedes iseendasse
Kui olek lapseks kogu elu saladusele,
Et leida oma loomus kõige ilma algust
Ning sulatada endast iga asja valgust.

Ja siiski valutare hääle, mõru kurnaja,
Kõik vere sisse uputaja, maru lõhkuja,
Et tuhaski veel kaugele jääks õnnis rahu
Ja üksi pimedusel oleks ilmas mahu.

Üks võitlus: saagu hangund mullast valgus jällegi,
Surm olgu pühitsetud eluloojaks tagasi!
Nii tõuseb ilm, mis vaevleb endasünnituses
Ning läeb ja tuleb armastuse saladuses.

leidis Eve Pormeister

Ruuben Kaalep “*** Su süda on minu südame moodi…”

Posted on by

SU SÜDA ON MINU SÜDAME MOODI.
Ma tean, et meid sinuga üheskoos loodi.
Ma tunnen sind jõgede, järvede tagant,
kui nutad, ja valvan su und, kui sa magad.

Mu süda on sinu südame moodi.
Sa tead minu hinge ja tead minu koodi.
Su päralt on vägi ja võim minu üle,
see pult, mis mind juhib, see istub su süles.

Mu elu on olnud pikk rännak su suunas.
Ma usaldan saatust, mis kokku meid suunas.
Ma usaldan saatust ja me ühist retke,
kus kohtume täpselt kesk igavest hetke.

Ja see on me saladus algusest peale.
Me hoiame seda, sest ainult me teame,
kui võimas on see, mis meid seob, ja kui sügav.
Me hoiame teineteist, nii ütleb süda.

Kogust “Litoriinamere loits & teisi luuletusi” (2020)
leidis Seili Ülper