Mart Kangur “*** olen rabe…”

olen rabe
ja laisk aga
rabelais’d raisk
kokku ei tule

Kogust “liivini lahti” (2017)
leidis Reet Auksmann

Advertisements

Karl Ristikivi “*** Kaunim neidis, miks su silmad on nii kurvad…”

Kaunim neidis, miks su silmad on nii kurvad,
miks nii nukra näoga nurgas konutad?
Vaata, puhkevad kõik pungad ja kõik urvad —
iga sitikaski laulu jorutab.

Kaunim igast moodsast korterist on loodus,
Muinas-Eesti stiilis diivanist ja muust.
Lähme välja ja kui silmapilk on soodus,
näeme, südamed ei olegi meil puust.

Lähme kahekesi Emajõele sõudma,
teen sull’ paadi põhja pehme aseme,
ja tullakse meilt paadiüüri nõudma,
siis me ühel meelel jalga laseme.

Lähme “Ko-Ko-Ko’sse”, tellin sulle mokkat,
minu vastas istud, kaunis nagu roos,
siis me unustame kõik maailma okkad,
imeroosilises meeleolus koos.

Valimikust EÜS “Veljesto” mardiooperite aariatest “Mardiöö unenägu” (1989)
leidis Tiina Tarik

“Veljesto” pilt on pärit siit.

Carolina Pihelgas “Emajõe ääres”

Väike Sisyphos korjab
maast kive ja mängib nendega.
Tänavad, majad, autod.
Väike õrn valgus tema juustes,
tuulehoog. Väiksemad kivid
saab panna suuremate otsa,
nii tuleb torn. Siis lükkab
ta kõik ümber ja naerab.
Teised poisid ei taha temaga
mängida. Mõni tüdruk küll.
See, kellel on pikad juuksed.
Sisyphos leib ühe eriti ilusa
kivi, see on õrnalt roosakas,
heledate triipudega. Selle jätab
ta alles, pistab tasku, ei näita
kellelegi. Koos kasvavadki
nad suureks.

Kogust “Pimeduse pisiasjad” (2017)
leidis Tiina Sulg

Andres Agasild “Sõnad on pisarad”

Meri kuulab mu ära
ja kivi kiigutab magama
valge pilv tuleb tekiks
hingelind lendab vabana

Laine lõpuks jõuab randa
vahupritsmetega äratus
ütleb mulle kuidas kanda
mis mulle on määratud

Sõnad on pisarad
ja  laused on lained
sulle nutan sõnu
sa lood mulle laineid

Üksindust on kõigil vaja
eriti kui hing on haige
kuulda kuidas mõte kajab
vastu ühelt valgelt lainelt

Kogust “Armastus on võimalik” (2011)
leidis Ülle Nemvalts

Andres Agasild “Kurbus”

Kurbus see on selge tunne
puhtam veel kui rõõm
nagu vajuks vaikselt unne
huulil uinutav sõõm

Teeme haiget vaid endale
oma elu rikkuda on antud
ja isegi kui pärast embame
on see valust kantud

Kas hingi puhtaks pesta saab?
kas on vahend ja võim
et justkui vihmast pestud maa
me taas naeratada võiks

Kus peitub andestus, kes teab?
kas on makstav meie lõiv
kui palju tegema pean head
et kõrvust kaoks enese sõim

Kogust “Armastus on võimalik” (2011)
leidis Ülle Nemvalts