Jüri Kolk “*** mina, kuu, keeldun…”

mina, kuu, keeldun
kategooriliselt keeldun
võtmast vastutust kõigi
töllakuste eest
mis te täna
öösel teete
minevikus või tulevikus

mina, kuu, olen tüdinud
kuulamast teie südamevalu
ja soigumist
huilgeid
päriselt
millal keegi küsis
kuidas minul läheb
päriselt
rääkige oma preestri või terapeudiga
või vaadake
äkki leiate
mõne sõbra

mina, kuu, olen väsinud
keegi võiks osa kohustusi
enda kanda võtta

tõus ja mõõn
hästi
sellega tegelen edasi

Kogust “Laskmata karu peied” (2019)
leidis Tiina Sulg

Advertisements

Piert Bristol “Salajane värav”

sirelid Tartu öös
muid öid ma nii hästi ei tunne

Toomemäe müstilised sirelid
sama ilusad
nagu võhumõõgad
mis vohavad
põrgu sissepääsu
varjates
looduskaitsealal

Kogust “Lilled Vabakal” (2019)
leidis Tiina Sulg

Pilt Sille Annuk, siit

Piret Bristol “Võti”

Püüan vältida kohti, kus on üle 20 inimese.
Kuidas nii, kui samas väidan,
et mu lemmikkohad on rongid?
Võib sõita ka tühja rongiga
hästi valitud kellaajal ja õigel marsruudil.
Võib päevitada ka tühjal rannal.
Sellest harjumusest on tänapäeval ehk kasu –
sa ei jää ette uudishimulikule kaamerasilmale.
Sind ei panda virtuaalsesse häbiposti, kui
oled sattunud mõne arvates
valele meeleavaldusele. Eelmise pre-
sidendi raamatuesitlusel räägiti, et Meri oli
üksildane vandeseltslane, kes lähtus
põhimõttest, et vandenõu, mida ta üksi
teab, ei suuda keegi avastada.

Mind tabas äratundmisrõõm:
eks minagi olin saabunud siia vandenõuga,
millest vaid üksi teadsin. Kuigi ma
saladusi hoida ei oska, ei ole samas
kirjanikust paremat saladuste hoidjat:
nad loevad palju,
kuid raamatutes on kirjas kõik.
Sealhulgas saladuste peitmise kohta.
Nagu raamatuid täis tuppa
on väga lihtne peita ära ühte
raamatut, võiks ka rahva hulka
inimest peita.

Kogust “Lilled Vabakal” (2019)
leidis Tiina Sulg

Peep Ilmet “Laastang”

Iga laastatud maastiku tagamaal

haigutab aplus

iga laastatud maastiku needus

tabab laastaja last

kui yks maastik on laastatud siis

alles algab suur taplus

imekiirelt kaob kasu mis laastates

saadud on tast

.

iga laastatud maastikku tasapisi taastab

suur loodus

tema aru ei anna et mida ta teeb

või mis moel

ei ta laastajalt kysi kas laastang

on tollele soodus

ysna ykskõikselt puhastab paiga

ka tyhermaa toel

.

suurel loodusel varuks on veel

terve igavik aega

et saaks kehadest kurnuda läbi

kõik tekkinud saast

ammu laastaja silmad on suletud

kontkõva kaega

ikka myrgitab järglasi hõng

tõusev laastatud maas.

Kogumikust “Sõõlatud luule” (2013)
leidis Tiina Tarik

Jüri Kolk “süda läigib”

süda läigib
tagumik jääb
naks ja naks
lava külge kinni
süda läigib
tagumik jääb
naks ja naks
lava külge kinni
me elame normaalses
saunas me elame
normaalses saunas
süda läigib
tagumik jääb naks
ja naks riigi külge kinni
tagumik läigib riik jääb
naks ja naks sauna külge
kinni

Kogust “Mee lakkumine ei ole meelakkumine” (2015)
leidis Aasa Sulg

 

Kauksi Ülle “*** Armas aig….”

Armas aig,
olõss ma tiidnü, et sa
mullõ `lille tuut!

Kost mina pidi `mä´rkmä,
et sa `lille
pääle tulõt.

Mis sa imestät,
mul `lätvä’ kõik
vaasi’ `ümbre.

Istu lavva man,
vihasta deboorandi pääle
ja `ümbre.

Joosõ lavva mant
`piigli ette, kae ussõ poolõ
jäl’ `ümbre.

Näet, midä kõkõ
ùutõh `vällä ei mõtlõ.
Sa’ ei tulõ jo’

ilmahki `lillega’…
ja ma’ ajassi nää’ nigunii `ümbre.

Kogust “Kesk umma mäke” (1987)
leidis Tiina Sulg

Johannes Barbarus “Yrgelemendid”

 

Algusen polnud sõna

– oli joon

Polnd harmoonilist kõla

– oli toon.

Maakera vettinud risu

peksis torm,

polnud väärtuslist sisu

– oli vorm.

Oli mõõdetav keha,

kontuuritu hing, –

sõõr, millel unustet teha

ymbritsev ring:

Lehvis vee pääl kurvana

looja vaim,

ei pakatanud urvana

klorofylliline taim.

Oli algusen antud vaid kest

– õudne Ruum,

ilma lõi jumalik zhest

– tahtmine kuum.

Kogust “Geomeetriline inimene” (1924)
leidis Tiina Sulg