Category Archives: eesti luule

Talvike Mändla “*** Valan oma armuga su üle…”

Posted on by

Valan oma armuga su üle nagu sulameega.
Tasaselt voolab see üle su selgroo,
jõgi, mis kannab endas rahu ja
paberist paate.

Igas paadis on poiss, jalgupidi mees,
ta ei aeruta, liigub allavoolu
mööda reisi põlveõndlani, säärteni, pahkluuni.
Põrandani jõudes mesi tahkub.

Meest kasvab välja tohutu stalagmiit,
poiss hakkab seda mööda üles ronima,
iga sammuga kasvab vanemaks,
tippu jõudes on sinuvanune.

Tal on sinu nägu, su keha, su habras hing
raudse munakoore sees,
mida hommikust hommikuni katki toksid.
Ütlen sulle, et see on asjatu vaev.
Tean seda omast käest.

Minu koor on titaanist.
Ööst ööni toksin teda oma
nõgusaks kulunud nokaga.
Siiani pole välja pääsenud,
pole mõragi, millest valgust endasse lasta.

Kust sina oma valguse said?
Kas sündisid valgus südames
või on puur sinu ümber
mu enese välja mõeldud?

Kogust “Käed” (2021)
leidis Kaja Kleimann

Foto on pärit siit.

Talvike Mändla “*** Uitan ja huikan…”

Posted on by

Uitan ja huikan
hulkuri moodi.
Põlved on päikesest põlenud.
Näos on kortsud kui kartulivaod,
naerukurrud, sa ütled.
Liuglen kui lind
mopeedide vahel.
Varvastel kasvavad villid.
Rõdudel kasvavad lilled,
kaktus, sidrun ja viigipuu.
Tänaval võitlevad
kala ja kusi,
kumb jõuab enne mu ninna.
Aevastan, ajan nad ära
ja tahan siit ära minna.

Kogust “Käed” (2021)
leidis Kaja Kleimann

Ilmar Trull “Aasta”

Posted on by

Aasta läbi kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta läbi.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi, see on läbi.

Aasta otsa kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta otsas.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on otsas, see on otsas.

Pole hullu, tuleb uus
juba jaanuarikuus.

Nagu mullu.

Kogust “Metsa toodi kuuseke” (2018)
leidis Ülle Nemvalts

Priit Aimla “24. detsember”

Posted on by

Küllap kõik on ühel nõul –
kõige kaunim aeg on jõul:
meie maal nii mitmel tõul
on kinkimise komme.

Siin on komme teises vältes –
tähenduses harjumus.
Sellest tekib Jõulu vältel
terav vastukarjuvus!

Kingitakse ju ka komme, –
kolmas välde, rõhuga! –
mis nii täna kui ka homme
sinu hambaid lõhuvad.

Välde on ju kah üks murdja,
segab sind kui satikas,
kui sa pole asjatundja
keeles ja grammatikas.

Ma ei väida öeldu najal,
et sa oled saamatu.
Aga vihjan: Jõulu ajal
k i n k i g e   k a   r a a m a t u i d.

Müügil on ka sporditarbed,
moodsad riided, uued lelud,
mis ka tänavusel talvel
kaunistavad Jõuluelu, –

kuid on väärtusi siin ilmas,
mis nii ruttu riknevad;
raamat hellitab su silma
hoopistükis pikemalt!

Raamatust “Jõulutunne ongi see“ (2002)
leidis Laili Jõgiaas