Eelika Laane “Ära mind unusta”

Ma korjasin hommikul
siniseid lilli,
mis sobisid hästi
su lauale.
Meelespeasid –
nii palju,
kui mahtus mul pihku.
Minu lemmikuid õisi –
imeväikeseid…
taevapiisku,
mis trööstivad alati
mu hapraks
tehtud meelt.
Siiralt…
nad meenutavad –
selget lapse silma
ja rõõmu kasvamisest
ning lihtsusest.
Hoian hellust südames,
millega neid kohtlen,
sest juur on
maapinna lähedal…
ja üsna nõrk.
Kui oleksin lill…
siis just meelespea…

Kogust “Südamehääl” (2015)
leidis Helle Kaarli

Advertisements

Heliriin Puistamaa “Sügis”

Päike peidab end pilvepatjade taha
maapind kohendab lehtede tekki
nohused hallad end tantsivad maha
jah, õhus on sügisemekki

Linnu lahkumislaul ja põhjatuul huilgab
keldrid täitunud purkide särast
külmast sündinud pisar end suunurgale muigab
jah, suvi on kadunud ära

Sügisvihm suve ja soojuse nügib
poristel jälgedel paterdab sügis

Kogust “Ööst öhe” (2010)
leidis Seili Ülper

Rudolf Rimmel “Palve”

Andestage, oh esivanemad, kui saate!
Pühil kalmetel kasvab malts,
mõnikord on selle nimeks unustus.

Armutu aeg on teinud oma töö:
me soontesse sadas unustus
nagu sügisvihm mõdukappa.

Kuid me kõnnime siin, teie maal,
ja kuuleme, kuidas koputate oda otsaga
vastu kõmisevat rohukamarat.

Keegi ei ütle: olgu muld teile kerge…
Põllukivid lamavad te rinnal,
päike põrkab kividele ja puruneb klirinal.

Andestage, oh esivanemad, kui saate!
Teie alemail kasvavad kuused,
mõnikord on sellegi nimeks unustus.

Hiied kohisevad teile manalalaule,
mille helid tungivad unustusse
nagu nooled rõngassärki.

Ja oleme tabatavad, õnneks oleme tabatavad.
Sest valu hoiab ärkvel, alati ärkvel.
Kuni tuntakse valu, ei uinuta.

Andestage, oh esivanemad, kui saate!
Ohvrikivi õnaruses on vihmavesi,
tihased käivad seal joomas…

Kogust “Ohvrikivi”  (1972)
leidis Tiina Sulg

Eda Ahi “Tiina”

 

mul ei tulnud täna öösel und.
paistis, et ma olen libastund.
kartma lõin, et olengi nüüd hunt.
oleks see vast kogu peole prunt,
loole lõpp ja kõigele karmauh.

värisesin natukene aega.
siis sosistasin isekeskis: auh.
milleks lasta varitseda ohul,
selmet teda varitseda ise?

kui tõesti läheb vaja hundiulgu,
et peletada teda, siis las tulgu.
see on minu auväärt hundikohus.

sest mulle istub, kui on elus lust,
istub, kui on uljast ulakust.
selle eest on lausa mõtet seista
hoolimata libastumisohust.

Kogust “Sadam” (2017)
leidis Tiina Tarik

Eda Ahi “pagu”

mõne maa ei paku talle pagu

mõnel puudub sõjas oma jagu.

 

aeg on kitsi.

aeg on kokku hoida.

ükski lahja lahus meid ei toida,

lahusel ei ole õiget maitset.

 

võõra eest on omal vaja kaitset?

kuid see võõras vohab meie veres

vetikate kombel läänemeres.

 

paota põli kibe.

paota ust.

sinu enda maa on leinast must.

 

mõne maa ei paku talle pagu.

teine kuid –

kas saab kord põlust jagu?

Kogust “Sadam” (2017)
leidis Tiina Tarik