Liisi Seil “Tühjaks”

Tilk tilga haaval
valgub armastus välja,
voolab tühjaks
tunnete peeker,
millesse kurbus
on löönud mõra
ja pettumused
uuristanud augud.

Armastus lõpeb siis,
kui ärgates tunned,
et hommik on
üksinda ilusam
kui kahekesi olles.

Kogust “Kevad on juba õhus” (2019)
leidis Maili Keldrik

Advertisements

Liisi Seil “Hommik”

Tükike minust
jäi su pluusinööbi külge
ja kõndis minema,
kui lahkusid
hommikuvalguses
pärast
palavat ööd.
Nüüd on mu auras
suur tükk tühjust
ja kogu mu keha
kutsub
kadunut koju.

Kogust “Kevad on juba õhus” (2019)
leidis Maili Keldrik

Ene Mihkelson “Lühis”

1.

Kui footon on footoniga korra kokku puutunud
mõjutab ühe mõõtmine teist isegi saja neljakümne
nelja kilomeetri kauguselt Nagu mäletaksid nad teineteist
Põimingud toimivad
Vaatlejata neil omadusi ei ole
Ma olen niitpeeni uduterasid näinud Lainena hõljumist
Rohkemaks ei ole suuteline mu silm Kuid millegi võõra
ja õudse võimatut ligidalolu olen tajunud
Kardan neid mõistmishetki mis aset ei leia
Välistavat mõistust mu enese peas
Tahaksin hüüda appi aga ei tea seda keelt
Mu häälel pole kandvust Ei kaja
Kes vaatleb mind tõeliseks

2.

Võib-olla on see inimihus vohama pääsenud
rakk mis kehutab tapma
Aeg-ajalt vilksatav headus on reeglipäratu
juhus Miks muidu ehitame üles varemeid
Kõnnime luudel Sööme neid mullast võrsunud
toiduga sisse et seeme ei häviks

Miks meile on antud siis sõna või silp mis
mõtestab südamevalu ja hoole kordab
end kümneid tuhandeid aastaid kui ma olen
vaid tikk mis on süüdatud põlema ja kustun
enne kui avaneb tähendus
Või on küsimus eksperimendis mis footoneid eraldas
Algainesse tekkis puuduoleku lühis
Jumal mängib meiega Me alles otsime nime
ja enese nägu

Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister

Ene Mihkelson “Vaikus mu ümber”

1.

See vaikus mis mu ümber nüüd on
See mu enese kandvat häält toetav vaikus
on varsti kui kokku kägardatud paber
enne talade vankumist
See elamiseks antud tinglik hoone
ei ole müüt Meie elud on artefaktid mis
peidavad eneses fakte
Kõige vanem või tühisem meist on osake jumalast
kes on loojana läinud eksi Me olemasolu ise
on arv mida sa otsid kui üritad lõpmatust
jagada
Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu
mille nägemiseks polnud sul silmi
Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält

2.

Noorus on mahlane nagu piimputke vars
Kasvamissõlmed jätkukohad Kihk
midagi reaalelulist asetada läbipaistvasse
surma on ilma tumekehata võimatu
Sa õpid seda oma soojast ja auravast verest
mis katkenud soontest välja purskab
kui aeg tahab kõikide ühisjõul keerata
lehte Jäljendamisvõimalusi ei anta
Majad on tõelised Hingeta
Neist on lahkunud surmgi

3.

Ma jälgin sind peegli seest kui end
vaatad Sa ei näe mind
Möödud päeva jooksul korduvalt
nelinurksest vaikusest Pöördud ära
ovaalsest Peegli kuju ei ole määrav
See keel on eesti keel ja kuulub
esoteeriliseks muutunud seltsile
kes on sel maal elanud tuhandeid
aastaid Nüüd oled sõnatu poolkurt
ja pime Kuigi kõneled kuuled ja
näed Sa oled nii ilus kui liigutad
uimi ja üle maailma mõistetav

Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister

(:)kivisildnik “(:)dekadents”

kui arno isaga
koolimajja
jõudis oli

kellamees lible
juba täiesti
allakäinud

parv oli
vaikselt
põhja
tiksunud

tamasseri
rauad rooste
läinud ning
raja teele
arno pärast
lõplikult ära
pööranud

ent tootsi
soolosingel
jeekim

oli köstri
nördimuseks
müügitabelites
tõusnud imeliku
kandlehittide
kogumikust
tublisti
ülespoole

Kogust “Pariis 1911” (2017)
leidis Tiina Tarik

(:)kivisildnik “Tuuliku küla”

tuuliku külas elab üks mees
kes mõistab lindude ja lätlaste keelt
tundmatuks jääda sooviv mees
kinnitab et mõlemaid keeli
on võimalik õppida
uue-kabja rändrahnu käest
nimetatud rändrahnu imeliste
omaduste kohta leidub
muidki ümberlükkamatuid
tunnistusi aga see pole
selle seaduse teema
tuuliku küla mehe väitel
peab ainult teadma kuidas
ja millal uue-kabja rändrahnu
poole pöörduda samas
keeldub ta täpsematest ütlustest
väites et rahn kuulub
maakomisjoni haldusalasse
ning sellega tegeleb ain iloste

Kogust „Tali valla ametlik ajalugu“  (2005)
leidis Tiina Sulg

Hannes Varblane “*** kuhu mul minna…”

kuhu mul minna
kuhu kaotada ennast
kuhu visata
etnokirjatud kinnast
duellant tuulest
armastus huulte
püstolipuutest
ja järsku pead teadma
et õiglust ei ole
vale on vale ja õiglust pole
et lihtsalt on valgus
milles värvid on valed
et elu on elatud
põletades valet kui alet

Kogust “Teise üksinduse aegu” (2018)
leidis Tiina Sulg