Vaata, Maria, jääb seltsiks sulle päikene
ja selgem taevas kui see, mis ootab mind.
Siiski, Maria, ka siin võib tulla äikest veel
ja selle pärast ma palun: hoia end.
Kui ootad kirja, siis süüdi pole Omniva.
Kirja, Maria, pole kirjutand ma veel.
Kui ootad kirja, siis varu aega mõnuga.
Ma pakuks pigem, et saatmata jääb see.
Kui me ei kohtu, jää terveks, Maria.
Meid lahku viia võis tõesti ükskõik mis.
Mis ka ei juhtuks, pea meeles, Maria:
sa pole ainus, kel pähe peksab piss.
Oli me suhe, võib väita, kahjuks mõttetu,
läks täitsa tuksi me teineteisepüük.
Lõppegu jama, mis muidu tunduks lõputu,
ja mind ei koti, kel suurem lasub süü.
Kui me ei kohtu, mis sellest, Maria,
ses meres persetäis kalu lupsu lööb.
Ei, me ei kohtu, hea ongi, Maria,
küll mõni topis sul varsti pihust sööb.
Ei, me ei kohtu, mis sellest, Maria,
mul meelde nädalaks jääb see kaunis öö.
Ma ei teind halba, pea meeles, Maria.
Ega sa isegi risti ette löö.
Varsti, Maria, sa kohtud jälle Pellega,
mind, loodan, endale külla kutsub Triin.
Kes teab, Maria, ehk leppima peaks sellega,
et hinge alati närima jääb spliin.
Kui tahad loota, siis muidugi võid loota sa,
üksikuid lollpäid on ilmas küll ja veel.
Kui ootad märki, siis jäädki seda ootama,
saatus, Maria, on ammu eksind teelt.
Vaata, Maria, sa ei saa enam valida,
Pellel on võlad, märg ootab teda haud.
Tead mis, Maria, sa lepi parem faktiga,
et sinu ainuke võimalus on Paul.
Kogust “Hele täht” (2021)
leidis Seili Ülper
Foto Alar Madisson
Luuleleid 