Johannes Mesila “Linnud”

 

Kevad lähenemas pea,
päike juba soojust seab.
Linnud okstel siristavad,
laulupaelu tinistavad.

Igal linnul laul ja viis,
ei neid vaeva laulukriis.
Kevadrõõmust sillerdavad,
helistikus trillerdavad.

mesilavibratsioonid

kogumikust „Vibratsioonid” (2016)
leidis Ago Pärtelpoeg

Advertisements

Johannes Mesila “Saatuse suunitlus”

Saatus meid suunab ja koormab –
saatus meid mõnikord hellitab,
vahel ka valusalt kallistab;
armastus arukust hoomab.

Saatus meid eluteel juhib,
vahel meid hingeski nuhib.
Mõnikord külvab õitsevat armu,
istutab hinge ilu ja tarmu.

Armastav inimene õnnelik aare,
sinuni jõudes teeb paraja kaare.
Elad ja unistad – aeg aina tormab,
lõpuks üksindus ainumalt korvab.

mesilavibratsioonid

kogumikust „Vibratsioonid” (2016)
leidis Ago Pärtelpoeg

Johannes Mesila “Nohu”

Paha pisik puges sõbraks,
varsti mängis mulle tõbrast.
Näpistas mind siit ja sealt,
nautis valu toimet pealt.

Ninast jookseb väike jõgi,
mõistus tahab minna segi.
Valu näpib luid ja liha,
ütelge – mis mul teha.

Söögil, joogil maitset pole,
söögist mõeldagi on kole.
Proovin olla hästi nunnu,
kõhnemaks ehk muutub punnu.

mesilavibratsioonid

kogumikust „Vibratsioonid” (2016)
leidis Ago Pärtelpoeg