Tag Archive | Mehis Heinsaar

Mehis Heinsaar “Salaelu”

Õhtul saabudes töölt
avab väsinult ukse
ja seisatab peegli ees,

kisub ohates eest
oma päevased näod
ja riputab nagisse,

siis viimaks ta ise —
suur ehmunud ilmega
võõramaa lind,
sirutab laiali
tiibu.

Neid saab täis
kogu tuba.

Kogust “Pingeväljade aednik” (2018)
leidis Tiina Sulg

 

Advertisements

Mehis Heinsaar “Hing irvakil”

siinpool ust
paar vanu kingi
kütmata tuba
maksmata arved
igitalvine väsimus

sealpool ust
varasuvine maantee
teeservas õitsemas
härghein ja naat
ülal taevas
paar heledat pilve

taamal
sinine
sinine mets

Kogust “Pingeväljade aednik” (2018)
leidis Halliki Jürma

 

Mehis Heinsaar “Pingeväljade aednik. 4”

Pingeväljade aednik,
kollane nokamüts peas
ja kumalassuminast töötunked seljas,
sõidab neljasilmsel jalgrattal
pärast tööpäeva lõppu
tagasi koju.

Loogeldes kuppelmaastike vahel
lainepikkusel kolm tuhat üheksa mängu,
jõuab ta peale ränkrasket rännakut
täiesti väljapuhanult koju —
majja, mis väljast kui näpatud kiri,
majja, mis seestpoolt kui supitirin! —
et süüa seal ära üks
distsiplineeritud
õun.

Kogust “Pingeväljade aednik” (2018)
leidis Asko Tamme

 

Mehis Heinsaar “Hingepinnad”

Hetk enne ärkamist

tõukad end

enesest lahti –

kogu päev kulub

tõusmiseks

tõusmiseks

haprasse

valgusse –

kuni enam ei jaksa,

.

mõnel hilisel õhtul

ehk kerkib su peanupp

sest merest –

hirmõnnelik

õnnelik

väsinult

kaldale suigus –

kuhu pole veel astunud

kellegi samm!

.

Aga üleval vargsi

on pilvedest saamas

taas lained.

maasik pusa22

kogust “Sügaval elu hämaras” (2009)
leidis Kaja Kaldmaa

Arne Maasiku pilt on pärit siit.

Mehis Heinsaar “Hajameelsed”

Kildhaaval kaotad ennast

maailma –

.

teekannuks ühe

vana naise kööki,

hundijäljeks

talvisesse rappa,

novembriuduks

raagund jõe –

.

nii paotab ennast sinusse

maailm…

.

Nii kõnetangi

sinu pähe tildreid,

viirpuuoksa

kõrgel mäel,

ööturgusid

ja väikelinna torne –

maasik pusa11

kogust “Sügaval elu hämaras” (2009)
leidis Kadri Reimand

Arne Maasiku pilt on pärit siit.

Mehis Heinsaar “4. september 2004”

Sügis sõidab
punase rattaga
Karistest Halliste poole,
viltkaabu peas
ja paigatud kummikud jalas.

Tuul kannab sõõrmeisse
mõrkjate põldude hõngu,
väsinud valgus
nokitseb kuuskede man.

Ratturgi peatub,
süütab odava suitsu
ja kuulatab.

Aega veel on.

Ilmunud luulekogus „Sügaval elu hämaras“ (2009)
Soovitanud Mart Velsker