Tag Archive | Ott Kangilaski

Ott Kangilaski “Raamatuaaria”

Sest neli on tagasi sajandeid,
mis mustad ja täis on rooja,
kui Maarjamaad rikastas tähtis leid:
sündis Raamat, me tarkosetooja.
Sest kiitkem bibliograafiat:
ta vivat, crescat, floreat!

Simon Wandradt ja vaene Johannes Kõll
said laidet ja risti poodud;
nüüd sajandeid keeranud ajavõll,
kuid tsensor sai siis juba loodud.
Sest kiitkem bürokraatiat:
ta vivat, crescat, floreat!

Siis tõusi mehi ja naisi kui murd,
kel ühes käes relv, teises raamat;
sest rõkkas ja helises kodukurd,
kui vastselt võideti Paalat.
Sest kiitkem demokraatiat:
ta vivat, crescat, floreat!

Nüüd jälle täis on saamas ring,
ja tehtaks, mis vanasti tehti,
on vabadusele kaela seot ling,
kiusab tsensor kõlvatuid lehti.
Sest võtkem kiita paroodiat:
ta vivat, crescat, floreat!

Valimikust EÜS “Veljesto” mardiooperite aariatest “Mardiöö unenägu” (1989)
leidis Tiina Tarik