Kristina Viin “*** mina ei pea saama…”

mina ei pea saama
superstaariks
filosoofiadidoktorika
aasta emaks
mina pean jääma ellu
mina olen enese nägu
minu elu on minu nägu
kerge laevuke
elu tõmbetuules
oma nõrkusi
lehviva purjega
pea kohal kuulutamas
tehes nähtavaks
inimese tugevust
mina pean voolama
mööda seda jõge
verenire seelikusabapidi
antud aega kaardistamas
näljased hulkurkiskjad
lõrisemas järel
mina pean kandma seljas
terasest selgrootuge
valusalt lülide vahele lükitud
minapean olema mina
katkistes saabastes
katkise tiivaga lind
kullatükid
vasemas peos

viin-nõtkel-elevandisammul

Kogust “Nõtkel elevandisammul” (2014)
leidis Tiina Tarik

Advertisements

Kristina Viin “*** raamatukogu kohvikus…”

raamatukogu kohvikus
heledad päikesetriibud
kriibivad rinnale
kuumaveeallikaid
kas hakkab parem või ikka on halb
on juba kevad ja ikka veel talv
omaenese raskus ja rabedus
kisub mind maadligi
rebib mu karlova korteri
higised laed põranda ligi
määriks ka selle kohviku
heledad aknad
jämeda tahmaga kokku
kui siia liiga kauaks
istuma jääksin
tegelikult polegi vahet
kus viibid
valguselaigus või kiduras hämaras
kui su enese kese on habras
ja hämaras triiviv

viin-nõtkel-elevandisammul

Kogust “Nõtkel elevandisammul” (2014)
leidis Tiina Tarik