Kord nägin und, kus armas, kahekesi
me kevadises rabas käisime.
Ja kummikute all meil lirtsus vesi.
Siis õitses paiseleht ja laulsid kiivitajad,
ja taamal lagendikul põletati kulu.
Maa hingas pehmelt, justkui pääsend vaevast,
Mis lume näol tal lasus pikki kuid.
Jah, õitses paiseleht ja laulsid kiivitajad,
ja kummikute all meil lirtsus vesi.
Nii arglikult ja tummalt nagu kasepungad
siis mulle avanesid sinu huuled.
Raamatust “Aastaajad Eesti luules”
leidis Laili Jõgiaas
Luuleleid 