Elisabeth Heinsalu “Lookleva Filosoofi allee”

ma näitan sulle loojuva päikese kuma
ja pilvini kerkiva akende puna tahaksin
ainult sulle oma silmist saata

vabandust?

seda, et ka pilvini kerkinud tornides
nukrus nutab enam kui mujal?

kuidas palun?

et kas pilvelõhkujates uitavate üksinduse pisarad
kisuvad silmad ja naeru alla?

ju vist?

ma haaran metroojaama telefoniputka telefoni

“Toronto siin, kas Mustamäe kuuleb?”

“Jah?”

“Tahtsin vaid seda öelda, et
Lookleva Filosoofi alleel on kõik hästi.”

kogust “Kui ma olin udu” (2023)
leidis Tiina Tarik

Foto on pärit siit

Elisabeth Heinsalu “Öölaul”

ma laulan sulle ainult öösel
sest päeval olen kabuhirmus teiste hingede eest
kui hommikul kõik mõtted ja vaimud ärkavad
ja kui keegi vilistab
kuulan ummikuid ja telefonihelinaid
lipsude sahinat ja mustade pliiatsseelikute kitsakust
lase mu peal teki sisse pugeda
ma ei taha kuulda sosinatki
iga mu rakk rebitakse küljest
iga heliga, mis kõrvus hüüab
plirina plärina sabina mula vahelt
otsin kus võiksin laulda ometi linnu kombel
ja ärgata hommikul ootamata ööd

kogust “Kui ma olin udu” (2023)
leidis Tiina Tarik