Nihutame letil raamatuid edasi,
lõksatab mapilukk,
kõpsuvad kannad.
Küünitame kaelu:
“Mida sa võtad?
Mida sa ära annad?”
Riiulitel nagu polegi lõppu,
tagapool salapäraselt pime.
Tädi sealt raamatu välja toob,
kui aga ütled nime.
Mida siis küsida? –
minu kätte
järjekord jõuab juba.
Sikutan
selja taga seisja raamaatuid:
“Luba, ma vaatan, luba!”
Needki on läbi loetud ammu…
Kataloogist ei leidnud ka.
“Mida siis seekord?”
küsib tädi.
Seekord
ma vastatud ei saa.
“Eks sa vaata, ehk leiad ise.”
Tohin ise… riiulite vahel?
Olen ikka näinud…
vanemaid lugejaid
vilksub seal hämaruses
vahetevahel.
Leidis Elle Kasemets
Luuleleid 