Liis Koger “*** See hetk kui me ei võta enam palju…”

See hetk kui me ei võta enam palju
ja anname rohkem kui saame
siis saame rohkem kui väärime
ja näeme rohkem kui suudame

su kuju on mu südame kohal
ja sind on rohkem kui päris
su hingamine minu sees
kui ütleb värin või silmavesi

et sõnad ei jaksa iial
kanda üht elukoormat
milles kogunend kogu mäss
võitlemas olematu eest

kui olematu on rohkem kui olev
ja minek on tulekust ees
su süda lööb veel mu soontes
kui teadmine teadvusest ees

 

Kogust “Vana kuu hea and” (2012)
Leidis Ülli Tõnissoo

Liis Koger “*** Kujutan sind enda kõrvale…”

Kujutan sind enda kõrvale
enda vastu selja taha
mul on nüüd uus pehme diivan
mis hõõgab sinu sooja
kui ma kujutan meid halosse

keha vappub südame löökidest
ja ma ei hooli enam
kõrgepingekaitsmetest
sest eks ta peab vastu kaua peab
liiga valus ei ole kunagi liiga kaua

kui sa kord tuled me võidame surma
ja kui ei tulegi ei ole me ära kaua
keha võib täita kui klaasi
tuimuse või unustusega
kuid vaim ju sellest ei muutu
küll me saame ilus üheks

meie puhtust see tühi ei puutu
teisel samasugusel diivanil
tugitoolil näoga minu poole
istub pill mis pimedas
on inimese moodi
öelge veel et sa pole mu ümber
“as within, so without”

Kogust “Vana kuu hea and” (2012)
Leidis Ülli Tõnissoo