Elo Viiding “Mis me räägime”

Mis me sellest räägime
et pipipatsidega üksikema
ja ta tütre jaoks
on spordisaali pilet – seitse eurot –
liiga kallis
kui Dubais põlevad miljonid tuled
kui Maldiividel avati
veealune restoran
kui elus on kõik võimalused
olla suurem saatusest
kui elus on kõik võimalused
armastada teist nagu iseennast
isegi kassajärjekorras
kui elus on kõik võimalused
elus kõva häälega rääkida –
ehk armastada teist ka tundes
kuidas see tähendab

viidinnoelad

Kogust “Nõelad” (2013)
leidis Reet Auksmann

Advertisements

Elo Viiding “Eestisse! (naisluuletaja kiri kaugelt)”

Sooviksin kõigest südamest pühkida tolmu jalge alt ja kolida Eestisse! Seal võiksin väärikalt vananeda. Eestis peetakse minust lugu, meeskirjanikud ei sõimaks mind sootunnuste alusel.
Meil siin kirjutavad arstid Päevalehes, et viis, kuidas osa naissoost olendeid elab, on kuritegelik. Eestis mind austataks vanatüdrukunagi, kuulataks lõpuni kodutuna.
Meil pannakse e-ainete söömise eest vangi, neil on jõululaual vanade eestlaste maiustused. Meil võrreldakse õpetajat parasiidi ja molluskiga, Eestis jagatakse neile elutööpreemiaid!
Alati, kui ma Eestile mõtlen, meenuvad mulle need jõledad jaaniõhtud mu oma kodumaalt, kus tehakse rannale õllepurkidest lõke. Eestis on vahvad tasuta laulupeod, kus inimesed nutavad avalikult, meil selle asemel pereteraapia – oma tunnete väljendamise eest tuleb maksta hirmkõrget hinda.
Kui ma Eestiss sõidan, võtan kaasa oma looma hinge ja rauga hinge ja naise hinge ja taime hinge ja lapse hinge. Seal neid ei haavata.
Kuskil peab olema maapealne paradiis, Eesti peab kusagil olemas olema.

Proosaluule raamatust “Kestmine” (2011)
Leidis Ülli Tõnissoo