Eile jõin, aga purju ei jäänud.
Öösel suus maitses sulametall.
Kes olex arwanud, kuidas on läinud.
Jõgi rõhub asfaldi all.
Eile jõin, aga purju ei jäänud.
Jäin, aga walesti. Wahepeal. Wist.
Seda filmi ma olen ju näinud –
… ega andnudki hingamist…
Sõnad kustusid kuiwanud huultel.
Öösel suus maitses sulametall.
See, keda hyydsin kord kiwide juurtel,
koju läx, koju lainete all.
Kõik meist on mõne piiri peal käinud.
Enese asi, millal & kus.
Kes oleks arwanud, kuidas on läinud.
Ainus, mis kindel, on unustus.
Läheme edasi, lähewad mööda.
Helendab taewas. Hommik on hall.
Tulewik lähemal on iga ööga.
Jõgi rõhub asfaldi all.
Ilmunud Liisi Ojamaa samanimelises luulekogus (2008)
Leidis Tiina Sulg