Peep Ilmet “Laastang”

Iga laastatud maastiku tagamaal

haigutab aplus

iga laastatud maastiku needus

tabab laastaja last

kui yks maastik on laastatud siis

alles algab suur taplus

imekiirelt kaob kasu mis laastates

saadud on tast

.

iga laastatud maastikku tasapisi taastab

suur loodus

tema aru ei anna et mida ta teeb

või mis moel

ei ta laastajalt kysi kas laastang

on tollele soodus

ysna ykskõikselt puhastab paiga

ka tyhermaa toel

.

suurel loodusel varuks on veel

terve igavik aega

et saaks kehadest kurnuda läbi

kõik tekkinud saast

ammu laastaja silmad on suletud

kontkõva kaega

ikka myrgitab järglasi hõng

tõusev laastatud maas.

Kogumikust “Sõõlatud luule” (2013)
leidis Tiina Tarik

Peep Ilmet “Yrgkeeled”

MAA kõneleb maakeeli.
MAA keeleks on vaikus.
KIVI kõneleb kivikeeli
krigiseb, raksatab, praksab.
METS kõneleb metsakeeli
kahiseb, kohiseb, myhab.
LIND kõneleb linnukeeli
kädistab, laksutab, vilistab, siutsub.
LOOM kõneleb loomakeeli
niuksub, möirgab ning ulub.
VESI kõneleb vesikeeli
suliseb, pahiseb,vulab.
MERI kõneleb merikeeli
kohiseb, laksub ning myhab.
Tuul paneb paljusid yhtmoodi kõnelema.
Sestap METS ja MERI
kohisevad ja myhisevad kahekõnes.
Aga METS ja MERI ja LOOM
uluvad yksteise võidu.
MAA aina vaikides kõneleb vaikuse keelt.
Kõik teised on muukeelsed.


Ilmunud P. Ilmeti kogus “Muigelsui ent tõsimeeli” (2001)
Leidis Aasa Sulg (Melliste raamatukogu)