Athanase Vantchev de Thracy “Teemantjas õhtu”

Solemne`ile
 
 “Kas sinul on meeles veel ikka
 see lapseeas kõlanud viis?
 Kui öö tuli akende taha,
 See südant lahutas siis”
          Eino Leino (G.Suitsu tõlge)

Malbelt, sulnilt-malbelt
tund libiseb ja langeb
soojas lembes
puulehtedest,
mis otse sinetavad!

Ju niigi on siin vaikne!

Läbi me vallandunud hingede
vabaduse värvus tulvab.

Valge ja punane
üksühe kõrval,
ülased ja roosid
kirjutavad
õhtu kordumatu luuletuse
õhu palgeile

Luulekogust  “Vinum mysticum” (2011), valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Leidis Ülli Tõnissoo

Autori pilt on pärit siit.

Athanase Vantchev de Thracy “Kolm ohet”

Mida selgemat saaksin teile öelda:
aja sulniks teeb ploomipuude hõrk-imeline kord,
puhakem siis, toetagem seljad vastu siidjat koort.
 *
Vandlilehvikuga naine vallandab oma juuksed
õielehtede sajus. Ta laulab. Ta vaikib.
Mida ihkavad öelda tema sõnad? Mida tähendab tema külluslik vaikus?
 *
Kimalaste tasased viisid,
nende kohal mesilaste kaebelaul.
Mu maja on täis naervaid sõpru, kes mind armastavad.

Luulekogust  “Vinum mysticum” (2011), valinud ja tõlkinud Jüri Talvet
Leidis Ülli Tõnissoo