Leelo Tungal “Päev”

Valgus küpsest kullast rõnga
ümber juuste õhku kündis.
Verevat maavillast lõnga
märkad linna labürindis,
ahast iseenda rada
läbi kaitsevärvi linna.
Jälle jaksad armastada,
jälle endast välja minna!

Endast anda seda raatsid,
millest seni aimu polnud.
Kõigil, keda teele saatsid,
tänini on õnne olnud.

Vaata, kuis su tume valu
sõidab metsa lepse reega!
Päike peseb paljajalu
kulund läve kuningveega.
Peseb, kuivatab, kaob ehha.
Tuhat väikest valgust süttib…
Astud aralt oma kehha
nagu jumalanna hütti.

Kogust “Täisminevik” (2007)
leidis Ülle Nemvalts

Advertisements

Leelo Tungal “*** Üks teine Tartu…”

Üks teine Tartu lukkupandult elab Tartus.
Ja ükskord ammu elasin seal minagi –
siis olid seal veel Armastus ja Tarkus
ja Hulkuv Koer – ehk kohtad teda sinagi?
Nüüd lukus on see linn, mis sest, et tihti teda
kui linnust igatsen, täis noori imesid…
Seal on üks koht, kus teemantkrihvlitega
kuldtahvlitele kriibitakse nimesid.

Kogust “Ei nime, ei hinda” (1993)
leidis Halliki Jürma

Leelo Tungal “Pipargoogisüda”

Vana aasta sammub
vaikselt ajalukku,
keerab enda kannul
ajaukse lukku.

Kõik jääb seljataha –
kes see mullust muudaks!
Kui vaid kõik, mis paha,
maha jätta suudaks!

Tulgu ilus aasta
küünla valgusvihus!
Piparkoogiraas ta
pisikeses pihus

pärast jõulupuhkust
meenutagu seda:
piprast kui ka suhkrust
tehti aasta süda!

kirjadjouluvanale

Ilmunud Leelo Tungla kogumikus “Kirjad Jõuluvanale” (2001)
Leidis Ülle Nemvalts

Leelo Tungal “Pimedusest koorub valgus”

Sündida võib sädemest
suure sooja algus.
Pimeduse südamest
koorub kirgas valgus.

Need, kel osaks saanud rõõm,
teavad, mis on kurbus –
teenimatult kibe sõõm
laulma harjund kurgus.

Jahedas ja tohutus,
tundmatus maailmas
ringi liigub lohutus –
hoia teda silmas!

Ning kui oled väsinud
ega jaksa loota –
ära soovigi siis muud:
jõulupühi oota!

joulutunneongisee

Ilmunud kogumikus “Jõulutunne ongi see” (2002, koostaja Elo Lutsepp)
Leidis Ülle Nemvalts