Kristel Algvere “Lugemispäevik”

loen lauseid, mis kirjutatud seintele
vallikraavis näoga vastu toomemäge
“me teme üksteisele haiget”
jälitasin ükspäev musta kassi
kes viis mu selle lauseni
mustad kassid kipuvad
selliseid asju tegema

üks teine päev jalutasin supilinnas
sest ma ei olnud tänini aru saanud
kui lähedal see on — kohe nurga taga
kõndisin ja kõndisin ja päev muudkui veeres
mingi loeng kindlasti ka
aga see ei tundunud sel hommikul olulisena

kartuli tänaval laulsid kuldnokad
ja kuskil kaugel silk-solksutas väike-lehelind
ja ma ei saanudki lompe ületades aru
kas kõnnin sügises või juba kevades

meloni tänaval istus aia peal üks valge kass
tahtsin temast pilti teha
aga siis sa helistasid
kass ei pagenudki
vaid ootas kannatlikult kõne lõppu
siis tegin temas ühe pildi

istuv valge kass
kes ei juhata meid kaht ühegi lauseni

 

Kogust “Merehurmarohi”
leidis Tiina Tarik

Kristel Algvere “Kompliment”

ja tõesti samm on kergem
ja vaade selgem
talv on tõesti läbi saanud
ikka see üllatab mind
kaks korda aastas üllatuda saab —
lumi tuleb lumi läheb

kuhu see vesi kõik mahub!

suvel nutame seda vett taga
aga siis ei tule silmist pisaratki
kõik on muutunud kõrbeks

aga praegu on veel kevad
üks vanamees ütles mulle poe parklas:
“kõnnid mööda kevadisi tänavaid”
hästi vaikselt ütles nagu see oleks
mõni salakood olnud
alguses ei kuulnud ma teda
ning jäin vist juhmi näoga vahtima
siis ta hüüdis seda uuesti:

“kõnnid mööda kevadisi tänavaid!”

jah

 

Kogust “Merehurmarohi”
leidis Tiina Tarik