Järvakandi, Pillapalu,
Kuivastu ja Kallaste,
Uduvere, Tabasalu,
Matjama ja Sangaste.
Karksi-Nuia, Mõisaküla,
Häädemeeste, Kallemäe,
Mudiste ja Aruküla,
Aravete, Tornimäe.
Mehikoorma, Alatskivi,
Mustjala ja Jõgeva,
nimesid on terve rivi,
on üks koht veel Vägeva.
Ja siis Abja-Paluoja,
Luunja, Järva-Madise,
Näruküla, Valuoja,
Sõmerpalu, Padise.
Jalgsema ja Jalalõpe,
Käravete, Märjamaa,
Saue, Sindi, Kivilõppe,
otsa nimed veel ei saa.
Kükita ja Särevere,
Ihumetsa, Mullutu,
Musumäe ja Lustivere –
Eesti kaart on vallatu.
Lihula ja Orissaare,
Tsooru, Helme, Hummuli,
Kostivere, Sikassaare,
ei need kuku kummuli.
Mammaste ja Ihamaru,
Vastse-Kuuste, Krootuse,
Karilatsi, Häätaru,
sealt saab uue lootuse.
Liiapeksi, Essu, Näpi,
Põlula ja Prillimäe.
Mõne väikse külatäpi
nime kaardil silm ei näe.
Vahakulmu, Kõmsi, Kunda,
Jõõpre, Purtse, Kalana,
Rannapungerjal võib tunda
ennast Peipsi kalana.
Naistevälja, Tuudi, Rõhu,
Pupastvere, Teenuse,
Kolu Käru peale rõhu,
siis saad uhke teenuse.
Käsukonna, Mällikvere,
Sutlepa ja Lokuta.
Kurista või Eidapere,
ära muidu jokuta!
Kassinurme, Sääsekõrva,
Muhkametsa, Kareda,
Kirbla, Võõpsu, Koonga, Tõrva –
neist sai salmi toreda.
Nohipalu, Assamalla,
Ebavere, Penuja,
kui kord Eesti kaart on valla,
tunne sellest mõnu, ja
Tuhalaane, Nõgiaru,
Padakõrve, Ookatku,
Saarepeedi, Ihasalu
külla meid veel oodaku.
Lemmakõnnu, Näduvere,
Karisöödi, Visusti,
Matsitiidu, Paduvere
kõlavad nii ilusti.
Äriküla, Verilaske,
Rämsi, Suigu, Ahaste,
Tänassilmast pisar laske,
siis kui läheb pahaste.
Jämejala, Kolli, Tondi,
Verevi ja Kudina –
nimedega ära jandi,
see toob hirmujudina.
Kobruvere, Kirisaare,
Puhtaleiva, Pedaspää,
Vilsandi ja Piirissaare –
küll on Eestis olla hää!
Jäävad kestma Turja, Mardi,
Võhma, Käsmu, Laiuse,
kui saad selgeks Eesti kaardi
pikkuse ja laiuse.
Kogumikust “Sind ma tahan armastada” (2018)
leidis Ülle Nemvalts
Luuleleid 