sipelgas joogamatil
tõstan käe
ehmub hakkab sibama
lasen minna
tunnen uhkust
meenub kuidas mul on minna lastud
ilmselt tuhandeid kordi
nii et ei näegi seda kätt
korraks on lihtsalt kõhe
siis läheb üle
selleks korraks
kogust “Armukesed” (2017)
leidis Tiina Tarik
elu naeratab
naeratad vastu
läheb mööda
yle
nagu mingi seisund
koosolek — kellast kellani
siis lähevad kõik
kes kuhu
mööda
naeratad
naeratab vastu
Kogust “Hulgakesed” (2015)
leidis Tiina Tarik
ma endast ei räägi
ma ootan
kinni ja vait
kui mu avad
olen su lendav vaip
olen su sild
olen su saabas ja sool
kohver ja sahver
olen su parem pool
/—/
ma põlen
mädanen
koltun
pudenen koost
kui lugu saab läbi
olen osa su loost
Kogust “Asjade omadused” (2013)
leidis Tartu Tamme gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger
Ma olen ilus ja elus,
ma olen alles ja ees,
ma olen kõige alus
ja kõige kohal ja sees.
Ma ulatun taevast maani,
mu paturegister on pikk.
Tähesära algusest saadik
mul puudub minevik.
Ma olen vari ja kuju,
ma olen kainus ja tuju,
joon, sõna, symbol ja žest,
ma olen sisu ja kest.
Ma olen nimi ja arv,
ma olen õõs ja sarv,
ma olen varing ja välk,
ma olen murd ja märk.
Ma olen hundi ulg,
ma olen kuu kuri vaikus,
ma olen mesi ja muld,
ma olen õigus ja haigus.
Võin tantsida täiskuukiirel,
kuid kõigiga üksainus kord.
(Mu kilisev kleidiriie
seejuures ei kärise kuigivõrd.)
Ma olen kord ja kaos,
ma olen vastu ja nõus,
ma olen üks ja teine,
ma olen vaim ja aine.
Ma olen ainsus ja paljus,
ma olen argus ja uljus,
ma olen kaotus ja võit,
sest mul on ükskõik.
Kogust “Pidurdusjälg” (1999)
leidis Tiina Sulg
valgus võtab pimeda kurvi hämaruskiirusel
ma ka
pimetähnis, pimealas kihutab sooja kõhuga kylm kannul
jõledalt julmalt pritsib Obsessioni ta ripsmete alt
loobin teda kõikide ilu- ja kolekilpide
silpide, piltide, tulpade, viitade-
Tartuni 87 km – ga
selgroo, eluloo ja telgjoonega
lykkan turbo sisse
ja sõidangi pimeala eest ära
yletades pimeduskiirust
kindlasti õnne kohendusel
aga kurat teab mille juhatusel
Ilmunud luulekogus „Toormaterjal“ (2004)
Soovitanud Mart Velsker
Luuleleid 