Kõik kasvab välja mälestustest
talvevalgus mis kauge kohmetu käega
silitab lugemata
raamatute selgi
kellega koos
oled siiani jõudnud
siiani toodud
unustad kõik
mida oled tahtnud küsida
ainult su nimi ja nägu
jäänud ehk kellelegi
kusagil meelde
selleks õhtuks
ainult mõni värisev
härmas oks
talveõhtu hämarikus
jääb vaatama sulle järele
peeglist
kust lind on ammu minema lennanud
kogumikust “Kiirus vaikuse sees: luulet üheteistkümnelt maalt” (2006)
leidis Helle Kaarli