Joanna Ellmann “sillad”

jõgi läbib linna
ta põhjas
kauged mõtted
keegi istub kaldal
ja viskab oma mõtte vette
sina kaugel eemal
ühel teisel sillal
sama jõe ääres
püüad mõtte kinni
kannad seda päev otsa
endaga kaasas
ega taipagi
kust kohast on pärit
need sõnad su sees

kogus “Peegeldused tundmatust” (2020)
leidis Tiina Sulg

Eda Ahi “Hõik”

tean teid, külma kohvi joojad,
toidupurunautijad,
alatasa haigutajad,
küürijad ja küürutajad,
hõõrujad ja hööritajad,
vaba aja vajajad,

turult mahekauba toojad,
värske vere taltsutajad,
pesu kappi paigutajad,
iga hetke talletajad,
vastajad ja vastutajad,
vooditesse ajajad,

kes te vahel tahaks olla
lihtsalt veidike peast soojad,
hommikuni pralletajad,
ise voodis pikutajad,
hülgemölaajajad.

kogust “Maailma avastamine” (2021)
leidis Tiina Tarik

Mari-Liis Müürsepp “ilma meheta”

ikka ei saa
sa pead ka
endale
kellegi vaatama
kuidas sa oled
niimoodi üksi
varsti juba kolmkümmend
veits piinlik

musil on muidu
üks sõber
kes võiks
sulle sobida
äkki saad
lõpuks tanu alla
jumal aidaku
et see juhtuks
kiiresti

mis siis
et sul on
süda murtud
ja vajad aega
aega pole
head mehed
on juba võetud
vaata või minu musi
hehe

aga mõni
veits halvem
võib ka sobida
pole hullu
vähemalt keegi
võta ära

sest üksi
on pulmades 
õnnetu käia
ma ükskord käisin
ja sain
eluaegse trauma
keegi peab
ikka kaasas olema
igaühel
issand

ma täiega loodan
et sa ei pea
praegu
ühtegi pulma minema
niimoodi
üksi

Kogust “Strippari pisarad” (2021)
leidis Seili Ülper

Sirli-Ann Meriküll “*** mulle meeldivad need laupäeva hommikud …”

mulle meeldivad
need laupäeva hommikud
kui ärkamise peale kulub rohkem kui tund
ma sinu kaisus nägin und
ja akna taga lõunaunene päike
aga selline sügisene juba teine
paistab küll nii kutsuvalt ja soojalt
kuid kui akna avad
puhub sisse vaid argipäeva raske ohe —
karge

just selle eest olemegi põgenenud
sooja pehmesse tuppa voodisse koopasse

järsku ütled et pead minema
korra ära käima
jätma mind valvama meie salakoobast

hakkan valmistama suppi
luuleridadest allkriipsudest ja küsimärkidest
ülakomade tärnide ja suurte Õ-tähtedega
maitsestatud natukese soolaga

juba varsti oledki tagasi
naeratad mulle sest tõid õuest kaasa
natukene puudelt langenud kastaneid
ja semikooloneid mu supi sisse
naeratan vastu
ja siis me poeme
teineteise kaissu tugitoolis et lugeda
raamatuid ja ajakirju ja teineteise juuksekarvu
silmapilke südametukseid ja
hetki

vajume põrandale põrandasse teineteisse
oleme
vaid meie ja aknatagune maailm
samal ajal köögis pliidil
podiseb supp —
luuleread on juba üle potiääre keenud
pole hulle
ma juba lõpetasin

Kogust “Millisena ma tahan, et sa mind näed” (2021)
leidis Ulvi Lond

 

Sirly-Ann Meriküll “kuidas päris armastus maitseb”

nüüd ma tean kuidas maitseb päris armastus

magus kui šokolaadipärl koogil
ja hapu kui pihlakamari
kibe kui kannatused mida igal ööl enne Sind
tundma pidin
soolane kui värskelt kuivatatud kala
ning maitsev kui nurmenukutee mida ei soovi
kallata maha
värske kui kevadehommikune kaste
samas karge kui talvine pakane
tormine kui orkaani käes vaevlev laev
ning rahulik nagu üleeilne päev
segane kui suhkruga segatud kohv
kindel kui kalju ja habras kui seina pealt pudenev
krohv

see on kuidas päris armastus maitseb

vähemalt minu retsepti järgi

Kogust “Millisena ma tahan, et sa mind näed” (2021)
leidis Ulvi Lond