Tilk tilga haaval
valgub armastus välja,
voolab tühjaks
tunnete peeker,
millesse kurbus
on löönud mõra
ja pettumused
uuristanud augud.
Armastus lõpeb siis,
kui ärgates tunned,
et hommik on
üksinda ilusam
kui kahekesi olles.
Kogust “Kevad on juba õhus” (2019)
leidis Maili Keldrik
Tükike minust
jäi su pluusinööbi külge
ja kõndis minema,
kui lahkusid
hommikuvalguses
pärast
palavat ööd.
Nüüd on mu auras
suur tükk tühjust
ja kogu mu keha
kutsub
kadunut koju.
Kogust “Kevad on juba õhus” (2019)
leidis Maili Keldrik
ADONICVM
Ornatissimo et Doctissimo
Dn. RESPONDENTI,
de TERRA, communi Matre disserenti
Est homo terra,
est homo terrae
nil nisi massa,
fabrica massae.
Cur igitur sic
pectora turgent
dic HOMO, fastu?
Discito, terram
quam pede pulsas,
esse parentem,
unde creatus:
quaeque recondet
post obitum, te:
discito tandem.
Contrahito ergo
turgida vela, et
esto modestus.
Est homo terra,
est homo terrae
nil nisi massa,
abrica massae.
Hinc NICOLAE,
conamina laudo
et studium. De
matre benigna
disseris: unde
ex animo ti
gratulor, o PRYTZ.
Currente calamo sub meditationibus sa-
cris 11. April. Anno calamitatu<m> pleno
1633. l. scribb.
GEORGIUS MANCELIUS
SS. Th. Licentiatus, Prof. ord. ad
Divam B. Joann. Pastor primarius, et di-
strictus Dorpat. Praepositus.
Ilmunud kogus “O Dorpat, urbs addictissima musis … : Valik 17. sajandi Tartu juhuluulet” (2007)
1.
Kui footon on footoniga korra kokku puutunud
mõjutab ühe mõõtmine teist isegi saja neljakümne
nelja kilomeetri kauguselt Nagu mäletaksid nad teineteist
Põimingud toimivad
Vaatlejata neil omadusi ei ole
Ma olen niitpeeni uduterasid näinud Lainena hõljumist
Rohkemaks ei ole suuteline mu silm Kuid millegi võõra
ja õudse võimatut ligidalolu olen tajunud
Kardan neid mõistmishetki mis aset ei leia
Välistavat mõistust mu enese peas
Tahaksin hüüda appi aga ei tea seda keelt
Mu häälel pole kandvust Ei kaja
Kes vaatleb mind tõeliseks
2.
Võib-olla on see inimihus vohama pääsenud
rakk mis kehutab tapma
Aeg-ajalt vilksatav headus on reeglipäratu
juhus Miks muidu ehitame üles varemeid
Kõnnime luudel Sööme neid mullast võrsunud
toiduga sisse et seeme ei häviks
Miks meile on antud siis sõna või silp mis
mõtestab südamevalu ja hoole kordab
end kümneid tuhandeid aastaid kui ma olen
vaid tikk mis on süüdatud põlema ja kustun
enne kui avaneb tähendus
Või on küsimus eksperimendis mis footoneid eraldas
Algainesse tekkis puuduoleku lühis
Jumal mängib meiega Me alles otsime nime
ja enese nägu
Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister
Varsti ei tuldagi enam tagasi
teine rahvas avastab maa
Ununeb Wesenberg ja Weissenstein
Oberpahlen ja Viimsi
Hansu Tõnis popsutab piipu ja
silmitseb hindavalt hobust
mis konutab keset tühja õue
Ta on üks väga vana viirastus Nii nagu
ma isegi olen arusaamatu vilksatus
kellegi teise unes mida nägija
hommikul enam ei mäleta
Mul on ikka veel raske mõista
meie olematuse üheaegsust
Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister
Kadri Mälgu pilt on pärit siit
1.
See vaikus mis mu ümber nüüd on
See mu enese kandvat häält toetav vaikus
on varsti kui kokku kägardatud paber
enne talade vankumist
See elamiseks antud tinglik hoone
ei ole müüt Meie elud on artefaktid mis
peidavad eneses fakte
Kõige vanem või tühisem meist on osake jumalast
kes on loojana läinud eksi Me olemasolu ise
on arv mida sa otsid kui üritad lõpmatust
jagada
Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu
mille nägemiseks polnud sul silmi
Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält
2.
Noorus on mahlane nagu piimputke vars
Kasvamissõlmed jätkukohad Kihk
midagi reaalelulist asetada läbipaistvasse
surma on ilma tumekehata võimatu
Sa õpid seda oma soojast ja auravast verest
mis katkenud soontest välja purskab
kui aeg tahab kõikide ühisjõul keerata
lehte Jäljendamisvõimalusi ei anta
Majad on tõelised Hingeta
Neist on lahkunud surmgi
3.
Ma jälgin sind peegli seest kui end
vaatad Sa ei näe mind
Möödud päeva jooksul korduvalt
nelinurksest vaikusest Pöördud ära
ovaalsest Peegli kuju ei ole määrav
See keel on eesti keel ja kuulub
esoteeriliseks muutunud seltsile
kes on sel maal elanud tuhandeid
aastaid Nüüd oled sõnatu poolkurt
ja pime Kuigi kõneled kuuled ja
näed Sa oled nii ilus kui liigutad
uimi ja üle maailma mõistetav
Kogust “Torn” (2010)
leidis Eve Pormeister
kui arno isaga
koolimajja
jõudis oli
kellamees lible
juba täiesti
allakäinud
parv oli
vaikselt
põhja
tiksunud
tamasseri
rauad rooste
läinud ning
raja teele
arno pärast
lõplikult ära
pööranud
ent tootsi
soolosingel
jeekim
oli köstri
nördimuseks
müügitabelites
tõusnud imeliku
kandlehittide
kogumikust
tublisti
ülespoole
Kogust “Pariis 1911” (2017)
leidis Tiina Tarik
