Kalju Lepik “Hea sadam”

August Mälgu mälestusele

Minna tagasi kõiksusesse

on minna tagasi Saaremaa randadele.

 

Minna tagasi kõiksusesse on minna

ja hoida uuesti peos kadakate igihaljaid,

karedaid terekäsi,

vaadata kiviaedade kaugusesse kaduvaid

kandilisi jooni,

kuulata mere vaikust

ja mere kohisemist.

 

Minna tagasi kõiksusesse

on minna kõnelema möödunuga Lümandas ja Mõntus.

 

Minna tagasi kõiksusesse

on seista avatud väraval ja vaadata Suurele Merele,

jäätükkidest, merelindudest ja mõrravaiadest

täidetud lahele.

 

Osutada sõrmega sinnapoole

ja lausuda:

 

HEA SADAM

 

Kogust „Rukkilille murdmise laul” (1990)
leidis Kaja Kleimann

Kalju Lepik “Minul on karvased sääred”

Minul on karvased sääred
ja karvane rind.
Kogu küla peab
ahviks mind.

Minul on õige jäme
tõrrepõhja hääl,
õhtu hilja kui hõikan
kodumäel.

Aga mu süda on vaba,
vaba kui lind.
Siiski linnuks ei pea
keegi mind.

Kogust „Tõrvapõletaja poja õpetussõnad” (1950)
leidis Tiina Sulg

Kalju Lepik “Lumepuu”

Tasa

läbi tardunud maa,

kasvab lumepuu.

 

Okstelt

valgete

lindude lend

liugleb.

Tiivalöökidest kumiseb

külmunud maa.

 

Üle lumise maa

valgete lindude

hääl.

Klukluu, klukluu.

 

Kaugete kirikukellade kuminas

vastu kumiseb.

 

Kogumikust “Rukkilille murdmise laul” (1990)
leidis Kaie Prangel

Kalju Lepik “Inimese teekond”

Karl Ristikivi mälestusele

Kõik liha on kui rohi.
Juured kasvavad mulla sisse.
Igavesti meist keegi ei tohi
jääda elama elamisse.

Kõik elu on valge valgus.
Võib-olla veel valgem on surm?
On olemas lõpp ja algus.
On olemas sünd ja surm.

Kõik elu on ainult uni.
Me magame hommikuni.

*

Me magame, magame magamist
nii kaua kui kokku saame.

Ja mullast me jälle ärkame.
Ja mullaks me uuesti saame.

Kuidas saakski teisiti käia ring,
käia hommikust õhtu poole?

Me rändame Jumale poole.

Kogust “Valguse riie ei vanu” (2002)
leidis Tamara Kozõreva