Mu avatud akende taga
nüüd sosistab öösse mähitud aed —
mu kambri lubjatud ahjus
on algamas laulu kilkide saed —
ei minugi meeled veel maga.
Ma nagu ootan, et keegi
ehk tuleb ja äratab sädemed tuhast.
Teeb hubaseks kõleda toa,
toob lauale lilli kastesest luhast,
süütab mu südames leegi.
Imelik mõte, kust tuled,
kuhu kannab su sihitu vise?
Kes sosistab vastamise? —
Kambri ja hinge pead ehtima ise,
siis süttivad mõlemis tuled.
Kogust “Sisalik kivil” (1961)
leidis Tiina Tarik
Luuleleid 