Vladimir Majakovski “Kuulake!”

Oh, kuulake!
Kui süüdatakse tähti laotuses,
siis tähendab, neid kellelgi on tarvis?
Siis tähendab, neid keegi tõesti vajab
ning nimetab neid süljepiisku pärliteks?
Eks?!

Ja painutades nimmeid
põuatolmu pilves
küll anub jumalat,
küll oigab, et jääb hiljaks,
kätt soonelist ja kortsus musutab,
et ainult laotusesse tõuseks täht!

Ning vannub siis
– kottpimedalt, nii tähetumat ööd
ei elaks üle ta.
Ent pärast
erutatult ringi käies
ta väliselt näib üsna rahulik
ja kellelegi kõneleb:
“Noh, on sul parem nüüd?
Täht ilmus taevasse ja hirm sul kadus ka?”
“Ja-jaa!”

Oh, kuulake!
Kui süüdatakse tähti laotuses,
siis tähendab, neid kellelgi on tarvis?
Siis tähendab – ilmtingimata vaja on,
et igal õhtul
üle katuste
üksainus tähekildki laotusesse tõuseks.

majakovski

Tõlkinud Uno Laht, ilmunud kogus”Luuletusi ja poeeme” (1980)
Leidis Tea Hindikainen

V. Majakovski pilt on pärit siit.

Advertisements