Ütlen kohe alguses et Hinge ma ei usu
Süda, see kuulus süda on sitakott kirjutasin 25 aastat tagasi
Oo minu surematu hing! Nuttis noor luuletaja Shelley
Oo minu surematu Ego – vähe teatakse,
et ta ei uskunud Jumalat. Ega usu minagi.
Ega kogu teadust mõistust reaalsust ega moraalset head Tahet –
tühjade aatomite kogud nagu pani kirja Kerouac Buddha.
Ega saa suur surematu armastus jagu valust painajast Surmast
Piinamisest
Saigonist Politseist Põrandaalustest Kirjastustest Pravdast
Konstitutsioonilisest õigusest –
Ja kuni see on meie asi, tunnistagem Demokraatia, Fašismi,
Kommunismi ja kangelaste vastu.
Kunst pole tühi kui ta näitab iseenda tühjust
Kasulik luule jätab õhku rippuma iseenda luukere
nagu Buddha, Shakespeare & Rimbaud.
Tõsiselt, katsuge seaduseta hakkama saada, välja arvatud Põhjus
& Tagajärg, kuid sellelgi on erandeid
Ükski põhjus & tagajärg pole lollikindel.
On olemas Meeleselgus – see paiskab segi Hinge, Südame,
Jumala, Teaduse Armastuse Valitsused ja
Põhjuse & Tagajärje Painaja.
(tõlkinud Hasso Krull)
Eestikeelne versioon on ilmunud Allen Ginsbergi luulekogus „Ameerika” (2003)
Soovitanud Mart Velsker