ja kes yldse olengi mina kui vihm on kõikjal
mida saangi öelda või mõelda kui vihm on
taevas ja maal ja põhjavetes kui vihm on
ymber ja sees ja läbi ja mööda yle ja all
nagu salatud mälestus unenägudes ikka tulev
nagu linn nagu linn nagu linn igavene ja kindel
aga asfaldil peegelduvad pilved ei yhtegi nägu
ei yhtegi sõna yhtegi tuult yhtegi keelt
pääle piiskade pääle pähekukkuvate piiskade
ei yhtegi mõtet pääle piiskade pääs
pääle allikat ei yhtegi pääsu mullast
pääle pilvede ei yhtegi taevast ei yhtegi mina
vihm on kõikjal mina vihmas vihmana
kõikjal on vihm yks ja seesama
mina yks mina seesama
vihm
Kogust “Viimased naeratused Alice’le” (1993)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 