Ei ole loodus hinge sümbol
või peegeldaja,
ta enda pärast armastada
on teda vaja.
.
Ta pole ainult värsiteema
või pildiaine,
tas varjul on kõik kõrgelt ülev
ja pühalt maine.
.
Ta kätkeb endas võimsa vaimu
ja ülla pinge,
nii üllast hoogu pole pandud
küll sinu hinge.
.
Ta on su ema. Ära tardu,
ta poeg, esteediks,
siis mitte paberis, vaid elus
sa saad poeediks!
Kogust “Roosid ja viinapuud” (tlk Harald Rajamets, 1966)
leidis Tiina Sulg
(Talvistest suvemälestustest)
Põld lainetab ja rukkililli vilgub
kui sinitähti laiast rohelisest voost
ning külmi vikerkaarepiisku tilgub
veel peenikestelt kõrtelt — möödund vihmahoost.
Ja neiu sammub mööda põllupiiri,
kui laineil ujuv luik ta õieehtes käib,
ning nagu õitel helkleb tulikiiri,
ta nooris silmis valgus sädelevat näib.
Nii lahkelt säravad kaks selget silma,
et minu rinnas võngub luule kuldne keel
ja jälle vastseid laule sünnib ilma.
Ent salus hõiskab lind — ja veel, ja veel!
Kõik see mu hinge täidab õnneloona…
Põld lainetab ja liigub laia voona.
Kogust “Roosid ja viinapuud” (tlk Harald Rajamets, 1966)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 