…surm enne sündimist
Veri keerleb ja keerleb
noorte vesikasvude ümber
kadunud poeg
läheb hõbepaadiga põhja
roosa kalakari viskleb
kalakari sikutab jumalat põhja
takerdub ta joobumusse
kui päike loojub
mähkub jumal vetikatesse
ja jääb vesiroosi juurte vahele
kinni
jumal läheb magama
on öö esimene veerand
kes on see iludus kes kõnnib tasaselt
vaatab ennast
vee tumedast peeglist
jumal keerab külge
kobab unesegaselt kõristustrummi järele
öö teine veerand
jumal ärkab
kuri vaim baank ajab hullunult kalu taga
Sati
pärast pikka vaheaega
meenub jumalale äkki
Sati
öö kolmas veerand
Parvati ajab veesügavustes
oma jumalmehe jälgi taga
pimedusse eksinult
tihub ta siis nutta
ja leiab teda lõpuks
visklevate kalade vahelt
neljas veerand ei ole veel
kaugeltki möödas
vana öökull
istub katkisel tänavalambil
ja kallutab pead
on üks suur
kõrv
[Sati ja Parvati on India mütoloogias hävingujumala Šiva naised]
[baank: kuri vaim Assami mütoloogias, pikka kasvu ja väänduvate käte ja jalgadega, hull toore kala järel; käib öösiti kalameeste kannul]
kogust “Pisarateoja, Ketetong” (2016, tõlkinud Mathura)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 