Tõnis Vilu “*** Olen elus mõnel korral…”

Olen elus mõnel korral saanud tunda tõeliselt
suurt vaikust. Viimati Ene Mihkelsoni matusel.

Igal korral kasvab minu sisse midagi, ülalt alla
nagu tilk tinti veeklaasi. Vananedes muutun üha
tumesinisemaks, läbipaistmatumaks vaikuseks.

Ma lihtsalt ei taha seda otse välja öelda. Viisakus
või häbi, pole vahet, mu kõrvalepõiklemine on
sõnakuulmatu.

Kui vaid mu sõnad kannaksid ka ilma neid
välja ütlemata.

Üks rahulik õhtu, vaikne öö on mu
Achilleuse kand. “Üksi?” on nool,
millega mu tapad.

Kogust “Tundekasvatus” (2020)
leidis Tiina Tarik

Pilt on pärit siit.

Tõnis Vilu “*** Mis seal salata…”

Mis seal salata, üsnagi sageli on tunne, et palju
parem oleks olla, kui mind ei oleks enam olemas.

Aga kui mind ei oleks olemas, siis ei oleks mul ka
üldse kuidagi… olla.

Asi on siis idees endas, selles peab olema midagi
lohutavat.

Või hakkab parem alles siis, kui olen teinud
otsuse, noh, selle otsuse, aga pole seda veel “ellu
viinud”. Kui olen veel elus.

Miks mitte siis teha see otsus ära juba nüüd, aga…
venitada tegutsemisega nii 40 aastat.

Ma küsin päikeselt, kas peaksin üldse nii häid
asju taga ajama?

Päike vilgub äraootavalt nagu kollane foorituli,
siis vajub maa alla ja peidab end seal, ise edasi
särades — justkui jutlustades, et ole mõõdukas,
ole tagasihoidlik oma otsingutes.

Kuradi tõbras selline.

Kogust “Tundekasvatus” (2020)
leidis Tiina Tarik

Tõnis Vilu “*** Voldid ja sakid…”

Voldid ja sakid
nagu hästi mängitud helinad

suuremad kui tervik
või osade killustik

vihikus öeldakse
püüa elulisema püüa ajatuma poole

mis puudutaks rohkemat
kui sa ise

öeldakse öeldakse öeldakse
vaikuse silmapiiri ees

mis see temasse puutub
iga samm on niigi juba suur kunst

üleeluline
alalhoitud kesktee

ja uni nagu suur puutüvi
kõrge ja kõige vahepeal

Kogust “Ilma” (2014)
leidis Helle Kaarli