Arhiiv

Erni Hiir „Suuskleja”

Kui alla on kinnitet suusk

nii libav ja läiklev kui vask,

sulgub teadvusen käratsev tänav,

kabuhirmunult rabeneb hingelt

umbne hälin ja mainegi raskus.

.

Suuri-silmi kõik meeled on pingul,

enge oodata südameväravast

uute rõõmude sisselask.

Kaugelt lehvitab härmatunud kask,

taamal sirgena rohetab kuusk,

eks avatle, kutsu säält need,

oksad harali otsekui käed.

.

Ole uljas, ole nüüd virk!

Kerged su jalad on täna.

Mööda lumen nurmi ja luhti —

uhti! —

kepilöögil võid alata sõitu.

Pilgul kirkal

tähisten teed

hangelt hangele, mäele mäelt

nüüd lennata võid!

Tuul kõrvaden vuhab,

pää kohal huiskab.

.

Lume säravan tuhan

su ümber tantsiskleb tuisk.

Sellen keerisen rabeleb rind

kui vangistet lind,

tunden katkeman püünise võrke!

.

Ah, mis kõmahtus see?

Ära tagasi põrka!

Üle sillutet jõevee

aina liugleb, libiseb tee,

tagant käänaku tõusten mäkke.

Ning rühkiden mäele

hellunud pilgu kaugele saadad.

Siit enda een avali näed

oma kodu ja maad,

nagu oleks neile altarilina

hõbenarmane laotet.

Täna päike taevast on laskund,

end kõigile maa päält jaoten.

Õhk täis on karget, ülevat askust!

.

Näed äären härmatund salu

lumen põlvili rahulist talu.

Keset säravat talve

sääl korstnate punavad suud

kui sosiskleks palvet,

hingaten kuumalt.

Sääl kõrgete hangede varjul

märkad pobulitarede madalaid harju,

näed vaikselt astuvaid inimesi

kord üksi, kord paarikesi.

Lööb magusalt erutav valu

nüüd läbi su verest ja luust.

Enam seista ei malda!

Tasa libaskleb suusk

alla, alla oma sünnivalda.

.

Siin kõigile hüüatad „tere!”,

nagu terviten ema ja isa.

Veri tunnetab vere!

Kogu elujõu visadus

nüüd esile uhkab

ning põskedel lõõmama puhkeb!

Oled leidnud taas enda

teed innulist jätkaten,

kui kinkude harjul edasi lendad,

rõõmutiivuline matkaja!

Juba punetab lääs,

vastu kumaden jäält

ning su tundlikelt palgeilt.

Sinu een aga kerkib nüüd joosta

põldpüüsid kui kiirkäskjalgu,

et tukkuma jänes ei jääks

ning metskits ei ehmuks su hoost!

.

Ehavalgusen rõõsan

auvahtena valkavain rüüden

on metsad ja salguna põõsad.

Oma küllastet kätelt nad kiirgavaid hälbeid

alla puistavad heldelt

nagu võitjate tagasiteel,

kelle silmin on suurmeel

ning südant ei rusu

paha tuju ega masendav süü.

Nõnda linnale lähened

otsekui loodusest jumaldet pagan,

kes võitnud on tagasi

elurõõmu ja häädusse usu.

Taevan ööeelsen puhkevad tähed!

.

Kogust „Sinimäed” (1935)
soovitab Karl-Martin Sinijärv

Foto on pärit siit

Advertisements

Ilmar Trull “Kiri jõuluvanale”

Tere, kallis Jõuluvana.
Sulle kirjutab nüüd Kati.

Istun kodus laua taga.
Täitsa reipalt. Veel ei maga.

Tead, Sa tule pisut varem.
Mida varem, seda parem.

Ma ei heida miskit ette,
aga äkki Une-Mati
jõuab Sinust jälle ette.

Igavesti Sinu Kati.

 

Kogust “Metsa toodi kuuseke” (2018)
leidis Katrin Raid

Ilmar Trull “Talved”

Talved on teinekord tüütud ja pikad.
Moosipurkidest kummis on kummutid.
Paksudes vattides peidus on plikad.
Meenuvad maakeltsas magavad mammutid.

Mõningad matkavad, kellel on suusad.
Mõningad matkivad jääaugus hüljest.
Öösiti korteris kolavad muusad,
näpates kellukaid kuuskede küljest.

Kogust “Metsa toodi kuuseke” (2018)
leidis Ülle Nemvalts

Ivo Ivari “Maa & linn”

Kuuselt potsti langes lund,
karul käes on unetund,
rebane on taelvekarva
jahimeestki näha harva.

Leian auto lumehangest —
valget needust aina langeb…
kõnniteel ei ole kohta,
pole näha lumesahka.

Mägramajast kostab norin,
orav talvevarus sorib,
hiirtel pidu lume all,
lumekirbul talirall.

Räästalt praksti murdus purik —
kuhu langeb surmav kurik?…
Tänavad on mustas jääs —
vist see talv mul viimseks jääb?!…

Kogust „Magus jõulusalmik rosinatega” (2013)
leidis Ülle Nemvalts

Ivo Ivari “Tiigrihüpe”

Kes küll sõidab Mersu sees? —
See me moodne Jõulumees.
Põdrad andis loomaaeda,
harva läheb neid ta kaema.

Jõulueitki tal on plastist,
täitsa näkineiu masti.
Päkapikud koondas ära,
ammu ehtne kuusk ei sära.

Arvuti nüüd ees ja taga,
vesivoodis öösel magab.
Mobla taskus, peas ja põues,
klaasist lumememm tal õues.

Jõuluks kingib kinkekaardi,
suvel väisab lõunasaari.
Seal siis rannas pruuniks praeb,
suvesoojast täis end laeb.

Ja kui algab jõulukuu,
käivitub ta rallituur.
Soovid saada netiga —
samaga pead leppima…

Kogust „Magus jõulusalmik rosinatega” (2013)
leidis Ülle Nemvalts

Pilt on pärit siit.