Aasta läbi kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta läbi.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi, see on läbi.
Aasta otsa kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta otsas.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on otsas, see on otsas.
Pole hullu, tuleb uus
juba jaanuarikuus.
Nagu mullu.
Kogust “Metsa toodi kuuseke” (2018)
leidis Ülle Nemvalts
Küllap kõik on ühel nõul –
kõige kaunim aeg on jõul:
meie maal nii mitmel tõul
on kinkimise komme.
Siin on komme teises vältes –
tähenduses harjumus.
Sellest tekib Jõulu vältel
terav vastukarjuvus!
Kingitakse ju ka komme, –
kolmas välde, rõhuga! –
mis nii täna kui ka homme
sinu hambaid lõhuvad.
Välde on ju kah üks murdja,
segab sind kui satikas,
kui sa pole asjatundja
keeles ja grammatikas.
Ma ei väida öeldu najal,
et sa oled saamatu.
Aga vihjan: Jõulu ajal
k i n k i g e k a r a a m a t u i d.
Müügil on ka sporditarbed,
moodsad riided, uued lelud,
mis ka tänavusel talvel
kaunistavad Jõuluelu, –
kuid on väärtusi siin ilmas,
mis nii ruttu riknevad;
raamat hellitab su silma
hoopistükis pikemalt!
Raamatust “Jõulutunne ongi see“ (2002)
leidis Laili Jõgiaas
Jõulud sõitsid raamatusse
ega läinud ära.
Kunstnik tippis kuusepuule
tuhat rõõmusära.
Tippis kuldse pintsliga
kuldseid küünlatäppe.
Tuli kargas pintslist välja,
põletas ta näppe.
Pilt sai ilus, hele-hele.
Ilust lõõmas raamat.
Jooksin jõulumuinasjutust
ruttu osa saama.
Heljo Männi raamatust “Jõulumets” (2011)
leidis Ülle Nemvalts
Lumehelbele
tahtsin teha ainult pai
nii et sulaski…
Kogust “Kõik on kusagil…” (2007)
Leidis Kaie Prangel
Pudenes tolmuks
talveakende vahel
suveliblikas
Kogust “Kõik on kusagil…” (2007)
Leidis Kaie Prangel
Küngaste vahele
külmunud katel,
jäätunud jõgi ja
pargid täis lund.
Varesed katustel
madalatel
näevad õitsvatest
pajudest und.
Hangedel kaledad
kiirtevihud,
jõuab hommiku
sinine tund.
Metsade taga kui
päev avab pihud
elame vaikusse,
usume lund.
Kogumikust “Lumi see me ühine” (2010)
leidis Ülle Nemvalts
Läks selgeks
läks külmaks
see oli hind
sellel vastsel valgusel
jää kattis õunu
ning
korraks läikis koltunud rohu ring lumekarrast
siis sulas kõik,
vajus longu sai porikd
jalge all
tulid mustavad ööd
tuli hommik tuhmall
kuid korraks läks selgeks
ja paistis kui uus
nagu jäämaitse õunas
õun jäävalges puus
raamatust “Ringmäng ehk aedniku 12 kuud” (2022)
leidis Eve Pormeister
Ma tiia ütte
salmi pääst.
Tuu talvõst om
ja nilbõst jääst
ja taadikõsõst
kulupääst
ja ütest väikust
latsõst hääst.
Kogumikust „Sada salmi jõuluvanale: jõuaks, jõuaks jõulud juba!” (2014, koostanud Olivia Saar)
leidis Ülle Nemvalts
Hall pilvine videvik. Vareseparv
veab väsinud tiibu ja vaagub.
Täistuisatud metsatukk kõledalt harv
ja alasti, lõdiseb raagus.
Kõik rajad on umbes. Kel pesa, on paos.
Tuul ulub ja kasvatab hangi.
Ees silmapiir mustab ja pimedus vaob
ja maailm aheldab vangi.
Kogust “Metsõunapuu” (1963)
leidis Eve Pormeister
Kallis jõuluke,
Tule rutuste,
Sind ma ootan juba ammugi! –
Tule ometi!
Iga aasta sa
Kuuse kaunima
Oled toond me’ kodukambrisse –
Tänu sinule!
Tänavu vist ka
Nõndasama sa
Meie tuppa kena kuuse tood,
Mulle õnne lood.
Sest siis rutuste
Tule, jõuluke,
Sind ma ootan juba ammugi,
Tule ometi!
Kogumikust “Täis tähti jumallapse põll” (1994)
leidis Tiia Isak
Luuleleid 