Aija Sakova “kolmekümne kaheksa aastaselt”

senine
on olnud ettevalmistus
endasse kasvamine
kohale jõudmine
maha rahunemine

kolmekümne kaheksa aastaselt
on Käbi end pianistina tõestanud
ta on juba tutvunud
Ingmar Bergmanniga
nende poja sünnini
on jäänud kaks aastat
umbes sellesse aega
jääb ka Ingmari
Vaikuse-filmi tegemine
üksindus
õnnelikus koosolemises
selle mõistmatus
purunemine avalikkuse
puuriva pilgu all

Christa on avaldanud
Jagatud taeva
ning kirjutab
Nachdenken über Christa T.-d
tema tütred on veidi vanemad
kui minu pojad praegu

Ingeborg oli välja andnud
mitu luulekogu
mõni aasta varem
ilmus ka jutustustekogu
Das dreisigste Jahr
käis töö Franza juhtumi kallal
kahe aasta eest
purunes tema kooselu
Max Frischiga
teda tabavad haigushood
ta lebab haiglas
võitleb

Ene on juba alustanud
vabakutselise kirjaniku teed
ilmunud on luulekogud
aasta pärast ilmuvad
esimesed romaanid
Matsi põhi ja Kuju keset väljakut

Viivi Seitsmenda rahukevade
ilmumiseni on jäänud
samuti vaid aasta

kolmekümnendate lõpp
inimese elus

kogust “Isa suudlus” (2020)
leidis Tiina Tarik

Foto on pärit Aija Sakova blogist