Päike peidab end pilvepatjade taha
maapind kohendab lehtede tekki
nohused hallad end tantsivad maha
jah, õhus on sügisemekki
Linnu lahkumislaul ja põhjatuul huilgab
keldrid täitunud purkide särast
külmast sündinud pisar end suunurgale muigab
jah, suvi on kadunud ära
Sügisvihm suve ja soojuse nügib
poristel jälgedel paterdab sügis
Kogust “Ööst öhe” (2010)
leidis Seili Ülper
Ma armastan Eestimaa talve
Toanurgas saab vaadata suuski
Võin paitada lumiseid mõtteid
Porist otsida jõulukuuski
Ma jumaldan Eestimaa suve
Seda vihma, mis pahinal sajab
Neid päikseta jahedaid päevi
Mis ikka mu puhkuse ajal
Ma kalliks pean isamaa ilu
Veel unistan soojusest, suvest
Ah olgu, et tihti on vilu
Küll lumigi talvel kord tuleb.
Ilmunud kogus “Ööst öhe” (2010)
Leidis Seili Ülper
Veel keldriräästas nahksed hiired
Pikutavad alaspidi
Suvesoojad päiksekiired
Naalduvad ent ihu ligi
Ööd kammitsemas raudses haardes
Jaanikuine päevapikkus
Õied, lõhnad – suveaarded
Lillelapse ülim rikkus
Kannata veel õige veidi
Suvi, ära sina lahku
Naeruseks tee nukker neidis
Paita tema juukselahku.
Tüdruk pärja õitesajus
Näita ennast, sina suudad
Päike tuleb, nukrus hajub
Suvi, sina ilma muuda
Kogust “Ööst öhe” (2010)
leidis Ülli Tõnissoo
Luuleleid 