mäletad
sa ütlesid
ja tegid asju
mida
mul ei sobi täpsemalt kirjeldada
aga minu puusad ja värvilised sädemed
mis visklevad rindade ja õhetuse vahel
minu näos
sind vastu võtvas
mitte lihtsalt ei mäleta
see juhtub nüüd
ma olen ma hingan sind
Kakskeelsest kogust “Dīvains mezgls vēderā. Kummaline sõlm kõhus” (2023), tõlkinud Ilze Tālberga
leidis Tiina Sulg
kirjuta kui kodus oled
eemalda üks kõrvaklapp
tõmba seelik allapoole
väldi tunneleid
väldi pilke
kirjuta kui kodus oled
ja vaata kindlasti tagasi
kui avad trepikoja ukse
kõnni valgustatud kohtades
või pigem hoia end ikkagi varju
ja palun kirjuta kui kodus oled
ära räägi kellelegi
nad tunnevad end süüdi
sa üldse tead
kui raske neil on end nii tunda?
aga kirjuta kui kodus oled
tegelikult — jää parem koju
vaata aknast välja
seal on see maailm
kus meil pole kohta
Kakskeelsest kogust “Dīvains mezgls vēderā. Kummaline sõlm kõhus” (2023), tõlkinud Ilze Tālberga
leidis Tiina Sulg
Esmalt kardad teda paaniliselt.
Siis õpid tundma,
harjud,
kodustad,
hakkad koguni vähehaaval nautima.
Ja äkki
tungib keegi
ette hoiatamat
sinu mailma,
seab ümber mööbli,
tirib lahti talveks kinni kleebitud aknad,
korraldab tõmbetuule,
ja sa taipad imestusega,
kui umbne oli õhk,
mida sa vaguralt hingasid…
Kuid nagu ikka,
omamise rõõmuga
käib kaasas hirm ilma jääda.
Ning hingates sisse suure maailma värve ja aroome,
meenutad mõnikord arusaamatu igatsusega
oma haledat maailmakest.
Oleviku armetu üksindus
on tühiasi võrreldes
tuleviku ähvardava üksindusega.
Kogust “Lumi rohul” (2021)
Leidis Tiina Tarik
Varavalges,
unesegaselt
tunnen äkki enda kõrval luuletust.
Tilluke, kräbe
sõelub siia-sinna,
otsib vaiksemat paika.
Mängime pimesikku…
Kus sa oled?..
Ahhaa, midagi pehmet…
Lipsas teki alla,
liibus mu jalgade vastu.
Pelglik —
read otsekui ripsmed
vabisevad igast hingetõmbest.
Rumaluke!
.
Leban, kardan end liigutada.
Ainsatki žesti.
Soojendan teda oma kehaga.
Õndsus (ühine)!
Veena hääletult:
“Oled minu oma”…
Ettevaatlikult
võtan käest kinni.
“Panen su elama ilusale, lumivalgele
avarale paberilehele.
Nõus?
Pärast paigutan kaante vahele, õdusate kaante vajhele,
millele on kirjutatu: “Suveluuletused”…
Oleme leppinud?”
Vaikib.
Ennatlikult avan
silmad…
.
Kadunud.
Kogust “Lumi rohul” (2021)
Leidis Tiina Tarik
Kuust kuusse, aastast aastasse
mu harf vaid kaebeid vallandas —
ent lõpuks elav rõõmunoot,
lust teda häälestamas taas.
Miks arvasin, et tähed kuu
võib võtta hommiku hall vaev?
Öö märgid olid nemad vaid —
ja minu hing on päev!
tõlkinud Doris Kareva, ilmunud Emily Brontë, Cesare Pavese ja Doris Kareva ühiskogus “Tiibade hääl” (2022)
leidis Tiina Sulg
Lange, leht, ja närtsi, lill,
kasva, öö, ja kärbu, päev,
õnnis sõnum iga leht,
sügispuust, mis lendu läeb.
Naeratan, kui lumepärg
õitseb rooside alleel,
laulan, kui toob kõduöö
päeva, kõledam, mis veel.
tõlkinud Doris Kareva, ilmunud Emily Brontë, Cesare Pavese ja Doris Kareva ühiskogus “Tiibade hääl” (2022)
leidis Tiina Sulg
Ei ole loodus hinge sümbol
või peegeldaja,
ta enda pärast armastada
on teda vaja.
.
Ta pole ainult värsiteema
või pildiaine,
tas varjul on kõik kõrgelt ülev
ja pühalt maine.
.
Ta kätkeb endas võimsa vaimu
ja ülla pinge,
nii üllast hoogu pole pandud
küll sinu hinge.
.
Ta on su ema. Ära tardu,
ta poeg, esteediks,
siis mitte paberis, vaid elus
sa saad poeediks!
Kogust “Roosid ja viinapuud” (tlk Harald Rajamets, 1966)
leidis Tiina Sulg
(Talvistest suvemälestustest)
Põld lainetab ja rukkililli vilgub
kui sinitähti laiast rohelisest voost
ning külmi vikerkaarepiisku tilgub
veel peenikestelt kõrtelt — möödund vihmahoost.
Ja neiu sammub mööda põllupiiri,
kui laineil ujuv luik ta õieehtes käib,
ning nagu õitel helkleb tulikiiri,
ta nooris silmis valgus sädelevat näib.
Nii lahkelt säravad kaks selget silma,
et minu rinnas võngub luule kuldne keel
ja jälle vastseid laule sünnib ilma.
Ent salus hõiskab lind — ja veel, ja veel!
Kõik see mu hinge täidab õnneloona…
Põld lainetab ja liigub laia voona.
Kogust “Roosid ja viinapuud” (tlk Harald Rajamets, 1966)
leidis Tiina Sulg
Ookean jäi mulle võõraks –
oli see enne või pärast seda,
kui olin oma paadi maha müünud?
kogust “Tagasitee” (tõlkinud Mathura, 2022)
leidis Tiina Sulg
Autori pilt on pärit siit.
Hüppasin rongile
värsirida keeleotsal
kaassõitjad noogutasid mulle
tervituseks
kontroll vaatas minu piletit
ja ütles et me ei sõida
läbi Rovaniemi
ütles et see rong
sõidab koju
koju?
ükski raudtee ei vii nii kaugele põhja
aga tema ainult noogutas
ja märgistas mu pileti
mina haarasin oma märkmiku järele
ning nägin et seal oli korraga
kõik juba kirjas
kogust “Tagasitee” (tõlkinud Mathura, 2022)
leidis Tiina Sulg
Luuleleid 