Tag Archive | Joseph Brodsky

Joseph Brodsky “Viiuldaja romanss”

Just siis, kui kaugeks jäänud armuneim,
kui külmast küürus keha ja ka vaim,
sa sumadanist püstol võta
ja pandimajja sellega siis tõtta.

Ja saadud raha eest siis grammofon sa osta,
pill pane mängima, et kukal kajaks vastu!
Ning tantsi, tantsi kas või ilma otsa, et
sääl saaksid oma grammofonil suudelda sa kätt.

Jah, kuulake nüüd Viiuldaja nõu:
kuis sihtida, kui rinnus kärgib kõu?
Te ärge laske pähe, vaid nii umbes õlga,
me elule nii röökides kui nuttes ei jää võlgu.

Ma liuakesel südame teil toon
Ja jätan maha kuskil tagahoovis.
Eh, sõbrad, püüdke mõista minu näost,
et süda lahkunud on minu rinnavaost,

mis avatult on lahti teie ees.
On kõikjal grammofonid minu sees,
on sõrmlaud siin, on õige pingul keel,
ja kõrist alla voolab vesi punane.

 

Tõlkinud Ott Arder
Ilmunud Looming (1999, nr 3)
Leidis Yaroslava Shepel

Pilt 

Advertisements