Haabsinine sumu hiilib
üle välja otse mu juurde.
Puud kõnnivad kaugemale.
Udus kraaksatab põgenev lind.
Mind riivab ta tiivakahin.
Puud kõnnivad kaugemale.
Siis kummuli pöördub taevas
ja taevasse kerkib maa.
Puud kõnnivad kaugemale.
Ilmunud luulekogus „Puud kõnnivad kaugemale“ (1969) ja hilisemates väljaannetes. Viimati ilmunud Kangro valikkogus „Sütevakk südames“ (2008).
Soovitanud Mart Velsker
Valged ööd
5
Need on Tartu valged ööd.
Linna taga ehapaiste
veelgi kumab läbi puude.
Jõuad üles Toomemäest.
Lehestikus sosisklused.
Öise tuule pehmed peod
põski hellalt silivad.
Kõnnid vaikides ja hardalt
nagu hoiaks armsa käest.
Need on Tartu valged ööd.
Vanad pajud maani vette
kummardavad hämaras.
Emajõgi silme ette
puistab virvendavaid tähti.
Siin-sääl kaldal juhutuld.
Aken hõõgub pehmes säras.
Heldid lugisevast lainest,
mida murdnud mööduv paat.
Istuks justkui tüüripingil
keegi armas, ammututtav,
oleksid kui paadipäras
loksuv laine, möödaruttav.
Need on Tartu valged ööd.
Taga Maarja surnuaia,
vastu Raadi laiu puid
eha madalamaks vaob.
Üle uinund Kivisilla
üksik sõiduk vaikselt kaob.
Tühja raekoja ees
ulauitja koju tuigub.
Tolmund pukis õndsalt suigub
kasutuna voorimees.
Need on Tartu valged ööd.
Ilmunud kogudes “Veebruar” (1951), “Kogutud luuletusi I” (1991) ja “Kojukutsuv hääl” (2000)
Leidis Tiina Tarik
Luuleleid 