Bernard Kangro “Puud kõnnivad kaugemale”

Haabsinine sumu hiilib
üle välja otse mu juurde.
Puud kõnnivad kaugemale.

Udus kraaksatab põgenev lind.
Mind riivab ta tiivakahin.
Puud kõnnivad kaugemale.

Siis kummuli pöördub taevas
ja taevasse kerkib maa.
Puud kõnnivad kaugemale.

Ilmunud luulekogus „Puud kõnnivad kaugemale“ (1969) ja hilisemates väljaannetes. Viimati ilmunud Kangro valikkogus „Sütevakk südames“ (2008).
Soovitanud Mart Velsker

Advertisements