Bernard Kangro “Puud kõnnivad kaugemale”

Haabsinine sumu hiilib
üle välja otse mu juurde.
Puud kõnnivad kaugemale.

Udus kraaksatab põgenev lind.
Mind riivab ta tiivakahin.
Puud kõnnivad kaugemale.

Siis kummuli pöördub taevas
ja taevasse kerkib maa.
Puud kõnnivad kaugemale.

Ilmunud luulekogus „Puud kõnnivad kaugemale“ (1969) ja hilisemates väljaannetes. Viimati ilmunud Kangro valikkogus „Sütevakk südames“ (2008).
Soovitanud Mart Velsker

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s