nüüd oli ta juba liiga vana
et kuhugi reisida
mis siis et lapsed ütlesid juba aastaid
tagasi
isa miks sa ei sõida kuhugi
kui sa tahad
meil ju raha on
jah rahas poleks olnud küsimust
sõbrad ütlesid et
Teet
tule meiega
Musta mere äärde
või
Teet kuule
tule meiega
nädalaks Võsule
isegi siis kui ta kunagi noorena
kõvasti sporti tegi
oli tükk tegu et teda võistlustele kaasa saada
tema ütles ikka et
mina teen sporti ainult enda pärast
aga kui tulemused nii heaks kippusid minema
et juba riiki oli vaja esindama sõita
siis ta jättis spordi
kus kurat
ei temale
sellised asjad meeldinud
kui lapsed suureks said
ja linna kolisid
läks lõpuks naine ka
sest ei tahtnud sellises
pärapõrgus elada
kus on viis kilomeetrit bussipeatuseni
ja kaks kilomeetrit poodi
ning talvel kui ööga suurem lumi
maha on sadanud
pole võimalik linna teatrissegi saada
aga Teet vahel kuulab
oma meremehest venna lugusid
kes tal aastas mõned korrad
sinna metsa sisse külla tuleb
ja räägib võõrastest
maadest ja inimestest
vend teab ja mõistab
Teet mõistab oma venda ka
kui too uhkeid fotosid näitab
blondidest võõrastest naistest mererannal
ja pilte peentest lokaalidest
kus inimesed kuulavad
pikki mustanahalisi poisse
kes mängivad džässi
aga kui vend on läinud
võtab ta oma vana jalgratta
mille üks sõdurpoiss kunagi õuele jättis
ja millele kunagi järgi ei tuldud
ning sõidab selle lõbusa kriuksumise saatel
oja äärde
ja mängib iseeendale
et püüab kala
unustades õnge vette visata
jäädes selili murul kõrs suus
linde kuulama
pilved lähevad üle pea
ja elu on hea nagu alati
Kogust “Mitteelamise kunst” (2015)
leidis Tiina Sulg
Kristel Mägedi pilt on pärit siit.
Luuleleid 