Eda Ahi “järel revolutsiooni”

maailm on endiselt valla

— Kiievis sulab —

neile kes pole veel maetud või tänavaviidal.

elusaedevus võib veel särada julgelt

valges teiste kiivuse lõõmava riida.

.

kibe ja raevukas veebruar annab veel minna.

määrdunud märts pole kaugel.

udutab Kiiev

nii nagu mõnikord teised ja meresed linnad

ajab puru ja puudusepudemeid silma.

praegugi oleneb kõik ainult vaatamisnurgast:

raudtee on liitev ja lahutav. palju ja ilma-

agu üteldud sõnu on jaamades laokil.

.

märts pole tõepoolest kaugel ja rehvid ei põle.

poisid ja tüdrukud elavad. endiselt üle

asju, mis möödas. ja kindlasti selle, mis ees.

aga turris on hangede varjus veel õled.

kogust “Sõda ja rahutus” (2018)
leidis Tiina Sulg

Eda Ahi “Hõik”

tean teid, külma kohvi joojad,
toidupurunautijad,
alatasa haigutajad,
küürijad ja küürutajad,
hõõrujad ja hööritajad,
vaba aja vajajad,

turult mahekauba toojad,
värske vere taltsutajad,
pesu kappi paigutajad,
iga hetke talletajad,
vastajad ja vastutajad,
vooditesse ajajad,

kes te vahel tahaks olla
lihtsalt veidike peast soojad,
hommikuni pralletajad,
ise voodis pikutajad,
hülgemölaajajad.

kogust “Maailma avastamine” (2021)
leidis Tiina Tarik

Eda Ahi “*** kui sul tuju hea…”

kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö
või käega lehvita ja põruta: adjöö.
kui sul tuju hea,
ei pruugi seda kellelegi näidata.
kui tuju hea, siis kas või käega löö.

 

kogust “Maailma avastamine” (2021)
leidis Sirje Suun

Eda Ahi “*** tuhat ja tuline…”

tuhat ja tuline, kutsuge lastekaitse!
mulle antakse sööki, mis üldse ei maitse.
just nii pröökab kõigi lompide hirm,
nina all kokandusimede virn.

kogust “Maailma avastamine” (2021)
leidis Sirje Suun

Eda Ahi “Tiina”

 

mul ei tulnud täna öösel und.
paistis, et ma olen libastund.
kartma lõin, et olengi nüüd hunt.
oleks see vast kogu peole prunt,
loole lõpp ja kõigele karmauh.

värisesin natukene aega.
siis sosistasin isekeskis: auh.
milleks lasta varitseda ohul,
selmet teda varitseda ise?

kui tõesti läheb vaja hundiulgu,
et peletada teda, siis las tulgu.
see on minu auväärt hundikohus.

sest mulle istub, kui on elus lust,
istub, kui on uljast ulakust.
selle eest on lausa mõtet seista
hoolimata libastumisohust.

Kogust “Sadam” (2017)
leidis Tiina Tarik

Eda Ahi “pagu”

mõne maa ei paku talle pagu

mõnel puudub sõjas oma jagu.

 

aeg on kitsi.

aeg on kokku hoida.

ükski lahja lahus meid ei toida,

lahusel ei ole õiget maitset.

 

võõra eest on omal vaja kaitset?

kuid see võõras vohab meie veres

vetikate kombel läänemeres.

 

paota põli kibe.

paota ust.

sinu enda maa on leinast must.

 

mõne maa ei paku talle pagu.

teine kuid –

kas saab kord põlust jagu?

Kogust “Sadam” (2017)
leidis Tiina Tarik

 

Eda Ahi “de jure”

ah, andesta, et olin nõnda kõrk.
küll uskusin, et sina võid mind kaitsta.
kuid olin selleks lihtsalt liiga nõrk,
et lasta oma nõrkust välja paista.

sa tundusid nii hirmutavalt lõplik
kui tupiktänav säravsuures linnas.
mind sügavale südamesse võtsid.
ma kartsin, et võin vangistuda sinna.

kuid täna kerkib uusi hirme taamal
ja lõplikkus on minevikumure.
mu peas sa oled lõpmatuseks saamas
nüüd ametlikult, jäädavalt. de jure.

Leidis Ülli Tõnissoo
Ilmunud kogus “Maskiball (2012)

Eda Ahi “toost”

nüüd, kallis, tõstkem klaasid! ütle toost.
ju pillerkaari täna täis me õu.
seal eile oli õnn veel. täna koost
meil laguneda lasta leidsin jõu.

kuid täna löögem kokku. löögem juba!
veel mõtlen sinust kaua, ma ei salga.
kuid enam meie tühja õue, luban,
ma iialgi ei tõsta oma jalga.

Leidis Ülli Tõnissoo
Ilmunud kogus “Maskiball (2012)