Andra Teede “*** ärkan enne sind…

ärkan enne sind
panen supi keema ja lilled kuivama
keeran köögis üles kella
mille valisime koos
millelt on värskelt tolm võetud
millel tiksuvad meie ühised päevad
täis usaldust nagu vihma

seda on kõike raske uskuda
sa oled muutnud mu nii
hoolitsevaks ja vanaaegseks
mind huvitab kogu aeg
kas sul on kõht täis
kas su riided on pestud
kas kapis on mune ja piima

mind huvitab kaugel juba oled
mis sa hommikul jalga panid
kas tulika tänav on jälle umbes
kuidas su päev läks
kas ma saan midagi veel teha
et oleks hea turvaline
soe ja valge
et sa teaksid et ma olen olemas

armunud naine on üks ja seesama
täna ja sada aastat tagasi
kui ma hoolin siis hoolitsen
käitun ja olen täpselt nagu mu vanaema
ja emad enne teda
kõigil pikad mehed pikad elud
ilma poeesia ja peenutsemiseta
täis tööd ja ühemõttelisi õhtuid
õhtuid nagu rehetalud
ükskõiksetes hajakülades
uksed lukus arvuti kinni
väljast pimedad ja maailmast eraldatud
aga sees soojad soojad soojad

Kogust “pikad mehed pikad elud” (2018)
leidis Tiina Sulg

Andra Teede “*** ma tahan teada…”

ma tahan teada kust
need naised tulevad
kes jaksavad kogu aeg

kes teevad mitte ainult lapsi
vaid lastest instagrammi pilti
keda laigivad lauljad ja poliitikud
kolmkümmend tuhat jälgijat
keda armastavad noored vanad
ja kodused tööd on kogu aeg tehtud

neil on toitumiskavad
ja sügavkülm korras
teate seda haisu kolm aastat
seisnud pooliku vokisegu pakis
mis lööb hinge kinni kui jääd otsid
need naised ei ta
nende sugulased ei arva
et natuke palju jood
ja äkki hakkaks juba abielluma

nende sugulased ei arva
et see uus töökoht oli viga
sind ei näe enam üldse
sa ei käi haudadel ega kokkutulekul
sa ei ütle midagi grupichatis
sest neid naisi
neid näevad kõik

nad uisutavad harju tänaval
nad jõuavad päikesetõusuks rabasse
nad ei võta sms-laenu
nad ei nähva väsimusest
ega lähe sõbrannadega tülli

nad ei vihka ennast kui seisavad
liftis ja peavad üheksakümmend sekundit
järjest endale silma vaatama
sest neid naisi
neid armastavad kõik
isegi peeglike peeglike korrusmajas

Kogust “Kaks punkt null” (2018)
leidis Tiina Tarik

Andra Teede “*** vanaisa kirjutas lastehaiglasse…”

vanaisa kirjutas lastehaiglasse
ma kuulsin, et on poiss

kui midagi vajad siis ütle
ema saatis moosi aga ma ju tunnen sind
vahel läheb midagi soolasemat
siis ma toon heeringat

ma kuulsin et kõik on hästi
kui midagi juhtus siis ütle
emaga panime roose maja ette
ja kaks tuhat nartsissi kevadeks

ma tulen teile järgi
nii kui lastakse iga hetk olen valmis
see oli tema esimene poeg
ma ei tea mis tunne see on kui esimene poeg
aga kui juba roosid ja heeringas
siis tunne pidi olema tugev

Kogust “Kaks punkt null” (2018)
leidis Tiina Tarik

Andra Teede “*** sulle antakse ainult…”

sulle antakse ainult
üks komplekt purihambaid
pese siis hoolega

sulle antakse ainult
üks kondihunnik ühed liigesed
hoia neid ometi

sulle antakse ainult
üks ajalugu
mõtle selle peale

kõik mis täna
tundub naljakas
tuleb veel tagasi

kõik mis tuuakse
lahkesti kauba peale
läheb kõige rohkem maksma

nii nagu iga aasta tuleb talv
nii ükski vigastus ükski rumalus
ei ole niisama

sulle antakse ainult üks elu
ühe alguse ja ühe lõpuga
harju sellega

Kogust “100% Andra Teede” (2014)
leidis Tiina Sulg

Andra Teede pilt on pärit siit.

Andra Teede “*** need luuletused…”

need luuletused
nad on nagu poenimekiri
pikk ja peenike
loetlev tulp

saia oliiviõli juustu
viha armastust minemist
mida võtta kaada mida
läbi elada mida
kirja panna

hakkliha ei ole mõtet
läheb pahaks
aga mullivett
ja veini

karta ei ole mõtet
see ei vii kuskile
aga igatsust ja kirge

neid võib küll
laduda korvi
laduda autosse
laduda paberile
võtta kõik kaasa mida
kanda jõuad

jättes alles
ühel päeval läheb vaja

võib-olla veel

Kogust “100% Andra Teede” (2014)
leidis Tiina Sulg

Andra Teede “*** kaamerad ma kardan…”

kaamerad ma kardan
et igal pool on kaamerad

tühjades kontorites
ja korterites kus me salaja ööbime
või baaride nurgatagustes
vip-ruumides ja backstage’ides

ja trolli lae all pimedais hooves
ja kooli ja supermarketite ja
ööklubide peldikuis on
kaamerad

minu vannitoa peegli taga
ma räägin on kindlasti kaamera
see on täiesti võimalik kusjuures
selle võis poetada sinna mõni pervarist
torumees või kogemata
kutsutud külaline

ja taksode tagaistmeil muidugi
hotelli fuajeedes või sadama
suitsuruumides igal pool
ma räägin et igal pool on kaamerad

ning läbi nende kaamerate jälgitakse
mind kogu aeg must kogutakse
kogu aeg lõputuid
videomaterjale

kuni lõpuks on iga viimane mu
liigutus näoilme
mõte deliiriumiaste lindil
kuni nad teavad
nemad kes nad kõike oma
elektronsilmadega näevad
teavad minust palju rohkem kui ma ise
kunagi teadnud olen

 
Ilmunud luulekogus „Saage üle“ (2007)
Soovitanud Mart Velsker